27/04/2012

Stiilne Laupa mõis Türi lähedal



Laupa mõisas on põhikool, mis Norra 
fondide rahadega kaunilt korda tehtud.


See kõik on minu meelest juhtunud tänu 
kooli direktor Kaarel Aluoja aktiivsusele.

Mõis osaleb igal aastal
külastusmängus "Unustatud mõisad"
ja alati on huvilistel võimalus kuulata
direktorihärra juttu paiga ajaloost.


Käisin Laupal ekskursioonil 2011. aasta suvel ja 
ringkäiku juhtis direktor Kaarel Aluoja, 
kes vaimustunult jutustas mõisast ja hoone ajaloost.



Õnnelikud on need lapsed, 
kes õpivad selles nukumajalikus koolis.



2008. aastal algas mõisas mitu aastat kestnud renoveerimine, 
mille käigus sai  maja uue sisu, küttesüsteemi ja välisilme.



2009. aastal tunnistati Laupa põhikool 
konkursi "Eesti kaunis kool" võitjaks.







Mõisas käisin 2010. aastal, 
mõned pildid nendest hetkedest on siin:




Muinsuskaitse andmebaasides on mõisast juttu siin:
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15131








































































25/04/2012

Järve kindluselamu


Kohtla-Järve põhjaserva pargi keskel seisab keskaegse majalinnuse vare.



Hoone on  lagunenud, säilinud on kaks korrust. 
Soklikorrusel oli hüpokaustahi, elukorrusel akendega eluruumid, 
ülemine ja lagunenud korrus oli kaitsekorrus, 
kuhu pääses vaid redeli abil.
Mõisaportaalist saab ehitise kohta lugeda seda:


Materjali mõisast:


Veel fotosid:


Lisainfot kindluselamu kohta:


1966-67 tehti Järve kindluselamus kunstiteadlase Villem Raami 
juhendamisel väliuurimis- ja taastamistööd. 
Pikemalt saab selle paekivihoone kohta lugeda leheküljelt nr 199
raamatust Eesti arhitektuur 3, ilmunud aastal 1997 kirjastuselt Valgus.



Hr Raami arvates ehitati Järve kindlustatud mõisamaja Liivimaa
ordumeister Wolter von Plettenbergi valitsusajal 16. sajandi esimesel veerandil.


Kahjuks ei õnnestunud mul kindluselamust teha piisavalt pilte,
sest majas ja selle ümbruses veetsid oma vaba aega
Kohtla-Järve vene noored, kes natuke segasid mu vaatlustöid.

Teine kord siis...


20/04/2012

Saesaare veehoidla ja Taevaskoda

Saesaare veehoidla on 1952. aastal
inimeste poolt tekitatud veekogu, 
mille pindala on 54 hektarit. 

Järve sügavus on 8 meetrit 
ja selle paisutamisel 
hävitati Ahja jõe üks kauneimaid kärestikke.


Veekogu ümber kasvab okaspuude mets.


Järve mõlemal kaldal kulgeb matkarada,
mis lõpeb alguspunktist seitsme kilomeetri kaugusel Kiidjärvel.


Veehoidla ühes otsas on Saesaare hüdroelektrijaam.


Veidi numbreid:


Elektrijaam tegutses 1952. - 1970. aastani.


Peale restaureerimist alustas jaam tööd 1991,
kuid 2011. aasta suvel seal küll elumärki näha polnud.


Siiski kinnitavad teadjad inimesed, et Saesaarest saadav
taastuvenergia voolab praegu üldisesse elektrivõrku.


Vesi kohiseb paisust alla.


Meiegi laskume treppidest alla ning liigume mööda 
jõevoolu Taevaskoja liivakivipaljandite poole.


Kaugelt juba paistab midagi ...
see ju Väike-Taevaskoda.


Taevaskojaga seotud muistendeid saab lugeda siit:





Veel infot:


Väike-Taevaskoda.


Suur-Taevaskoda.


Taevaskojast maarahva mõtetes:




Meie jalutuskäik saab otsa matkaraja lõpus parklas.


Allpool veel mõned pildid laevasõidust veehoidlal.


Jõelaev Lonny teeb huvireise Saesaare paisjärvel.



Täpsemalt Lonny reisidest siit: