28/06/2014

Kolga mõis müüdi äsja maha


See tehing toimus 2014. aasta juunikuu keskel.


Mõisa ostis Anu Koppel.
Uudis selle sündmuse kohta on siin.


Hooned müüs maha 
Sihtasutus Stenbocki Perekonna Fond.
Stenbocki perele kuulus mõis alates 1658. aastast,
mil tolleaegse omaniku Jacob De la Gardie tütar
Christina Catharina abiellus Rootsi kindraladmirali ja
feldmarssali Gustav Otto Stenbockiga.


Mõisa muuseumis on tolle 
uhke naise Christina Catharina portree.


Kolga mõisas peatus 24. juulil 1764
Venemaa keisrinna Katariina II 
oma reisil Tallinnasse ja vestles härra
Carl Magnus Stenbockiga.
Varsti saab sellest sündmusest 250 aastat.


Kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal
oli härrastemaja ainult
Stenbocki perekonna omanduses.
Majade kompleks tagastati
Rootsi aadliperekonnale 1993. aastal.
Seega kiire arvutus näitab, et
282 aastat (1658 - 1940) 
+ 21 aastat (1993 - 2014) = 
303 aastat
kuulus Kolga häärber perekonnale Stenbock.


Mõisa peahoone sai praeguse kuju 1820. aastatel.

Kunagi enne Stenbocke
nägi Kolga mõis välja selline nagu ülemisel pildil.
Hollandi saatkond reisis 1615. aasta sügisel 
Tallinna ja Narva kaudu Moskvasse
ja seda sõitu, kui peatuti ka Kolga mõisas,
 dokumenteeris Anthonis Goeteeris,
kes on ka vanima Tallinna kujutava pildi autor.
Kui kedagi huvitab, siis 
link Goeteerise loodud Tallinna vaatele on siin.

Alates 13. sajandist kuulus Kolga 
tsistertslastele. Seda keskaja perioodi on väga 
huvitavalt analüüsinud Kersti Markus
2009. aastal ilmunud artiklis


Aga tuleme nüüd tänapäeva.
Kolga mõisa hoonete kompleks 
pandi müüki juba 2007. aastal,


Sellelt lingilt saab lugeda mõisa ajalugu.




Häärberi peasissekäigu kohal on rõdu.





Peauks on kinni.


Sisse ei saa.



Aastal 1937 seisid nendel 
paekividel huvitavad esemed.
Foto Rannarahva Muuseumi kogudest.


Samad põrandaplaadid aastal 2014.


Stiilne veesüliti.





Mõisas on palju kõrvalhooneid,
uurime neid lähemalt.


Pildil paremal paistab laut-linnasekelder,
milles oli 6-7 aastat tagasi külalistemaja.


2014. aastal on see majutuskoht suletud.

Külalistemaja ja Kolga mõisa restorani
saatusest leidsin internetist sellise loo.






Väravad juhatavad veel ühte siseõue, 
mida ümbritsevad lagunenud hooned.


Sissepääsu lävel seistes on näha viinakööki.


See hoone on väga lagunenud.






 Pöörame end ümber ja läheme tagasi.





Väravast välja minnes vasakul
on varem nimetatud ja ammu suletud külalistemaja.


Paremal endise tõllakuuri seinad.


1937. aastal oli tõllakuur taoline nagu üleval pildil.
Foto Rannarahva Muuseumi varakambritest.


Tõllakuuri otsas algab kividega vooderdatud,
lai ja sügav kraav või tiik,


kus kunagi Stenbockide ajal pesti tõldu.


Tõllaküürimise kraavi otsas paistavad madalad,
kivist varemed. Plaani järgi seisis kunagi
ka seal tõllakuur. Väga huvitav süsteem,
kus keskel pesemiseks kanal ja
otstes tõldade hoiuruumid.


Vaatan pesukanali juures seistes
selja taha.


Seejärel pööran pilgu mõisa peahoone poole.


Jõuan häärberile lähemale, kõnnin selle eest läbi
ja võtan suuna paremale,


 möödun endisest sõiduhobuste tallist,
kus toimuvad ehitustööd.


Sama tallihoone veidi kaugemalt.




Jõuan väravamajadeni.


Need on muinsuskaitse all 
nagu kõik mõisakompleksi hooned.


Ühes väravamajas sündis
Lurichi kaasaegne
maadleja Aleksander Aberg.



Sportlase mälestuseks loodud kuju on
väravamajade lähedal haljasalal. 
Kahjuks ei taibanud ma Abergi büsti pildistada.












Lähenen teenijatemaja all olevale käigule,


mille väravakaare alt pääseb suurde sisehoovi.


Heidan pilgu veel selja taha.
Ja vaatan jälle ette.


Otse paistab valitsejamaja,
vasakul mõisa peahoone,
paremal kaaraida varemed, seinad.


Teenijate elumaja siseõue poolt vaadates.





Teenijatemaja vasakul,
paremal mõisa peahoone.


Ehitised moodustavad suure, suletud siseruumi.


Mõisa peamaja tagumine tiib on tagasihoidlik.






Punase katusega valitsejamaja 
tegi korda Kirovi nimeline kalurikolhoos
aastatel 1985-1987. 


Aga enne valitsejamajja suundumist uurime seda,
mis on alles jäänud mõisa kaaraidast.




1937. aastal oli aidahoone korralik ehitis.
Täname foto eest Rannarahva Muusemit.








Taamal paistab teenijatemaja, 
millest varem kirjutasime.











Liigume järgmisesse, 
paeplaatidega sillutatud majandushoovi,
mis on rajatud valitseja elamu ja kaaraida otsa.





Vasakul valitsejamaja, silme ees müügipunkt.


See koht on kinni.





Sattusin hoogu valitsejamaja pildistamisega.





Väljun hoovist suurele teele, vaatan tagasi.
Kaarvärav avaneb majandushoovi.
Kahel  pool sissepääsu on heksagrammid.


Küllap Stenbockid tundsid märkide jõudu,
kui lasid need majandusõue piirava 
müüri sisse laduda.
Kuusnurgad, mis koosnevad  
kahest liidetud kolmnurgast,
sümboliseerivad mehelikku ja naiselikku ühtsust.


Valisejamajast kulgeb mööda tee.
Taamal puude vilus seisab suletud külalistemaja.


Uksel teatab silt, 
et muuseum on avatud.


Läheme sisse ning kõnnime 
trepist üles teisele korrusele.





Lunastame muuseumipileti ja astume ruumidesse.
Vasakut kätt esimene tuba 
on pühendatud Stenbocki perele.


Seintel on Stenbocki esiisade 
ja -emade portreed.





Vana peegel ...


... ja veesüliti.


Mööbli autor on Leida Pärtelpoeg,
kes lõi hoonele sisekujunduse ajal, 
mil Kirovi kalurikolhoos renoveeris
1980. aastate lõpul valitsejamaja.


Stenbocki pereajaloo toa kõrval on üks avar ruum,
kus eksponeeritud ajutised näitused.


Praegu saab uurida Rootsi-Kallavere küla
muuseumi näitust ilusast vanast voodipesust.





Edasi avaneb muuseumi püsiekspositsioon
Kolga kandist kogutud esemetest.








Valitsejamaja teiselt korruselt avanevad
head vaated sisehoovi. Ma juba kujutan ette,
kuidas ülemus siit oma alluvaid jälgis.


Kõik on nagu peo peal.
Otse on näha teenijate maja uksed, 
kohe  märkab, millal keegi tööle läheb,
vasakul on kaaraidad,
paremat kätt härrastemaja.





Kunagi oli Kolga mõisas tellisevabrik.
Kividel märgid KOLK - Kolga
ja F.S. - parun Stenbocki nimetähed.
Nende punaste ristkülikutega 
on ehitatud nii mõnigi hoone.


Ühe Kolga kandi talumehe märkmed.


Näitusevitriinides on palju vaadata ja uurida.


Lõpuks läheme majast välja.





Viimane pilk sümbolitele kahel pool õueväravat.


Taaveti tähes kasvab taim.
Kolga mõisa ootab ees parem elu
uue perenaise käe all.