Tihemetsa - Voltveti mõis

Kuulus 1786 - 1919 perekonnale von Stryk. Praegune hilisklassitsistlikus stiilis kivihoone sai valmis 1830. aastal. Hoone keskmist osa kaunistab nelja sambaga portikus, kaks lõvifiguuri valvavad treppi. Mõisa lähedal asub Eesti pikim kõrtsihoone.


Tänapäevase 2009. aasta haldusjaotuse järgi asub Voltveti mõis Tihemetsa alevikus Saarde vallas Pärnumaal. 14. sajandil kuulusid Voltveti mõisa alad Karksi foogtkonnale. Varasemaid kohanimetusi oli Ticonas.


1716.a. on teada mõisa nimetused Tyknis ja Tignits. Eestikeelne nimetus Voltveti tuleb mõisa varasemate omanike perekonnanimest - Wolffeldt, selle suguvõsa valduses oli mõis aastal 1631 - 1737. Seejärel kuulus mõis von Kruedenerile, von Dohrenile, seejärel von Strykidele.
Hilisklassitsistlikus stiilis ehitatud Volteti mõisamaja valmis 1830. aastal ja ehitati alguses kahekorruselisena. Lõvikujud kahelpool treppi telliti 1926. aastal Riiast ja olid algselt üle kullatud. Lõvidega on seotud ilus armastuslugu, kus peaosas neiu Luise ja mõisahärra. Peahoones on säilinud väärtuslik kaminahi, originaalparkett ühes kõrvalruumis, siseuksed.


Alles on uste piirdeliistud õietahvlitega ülanurkades, seintel kaunilt modelleeritud inglimedaljonid. Saali seintel on värvi alla peidetud illusionistlikud maalingud.




Voltveti mõisa pargi rajamine algas 18. sajandi teisel poolele koos vana härrastemaja ehitamisega. Parun von Stryk'i ajast on pärit enamus vanu võõrpuid uuemas pargi osas. Ülemine park rekonstrueeriti metsatehnikumi ajal vabapargiks, dendraariumiks.



Koos dendraariumiga on pargis ca 150 puu- ja põõsaliiki. Haruldasematest puuliikidest on esindatud pensilvaania saar, euroopa nulg, valgepöök, harilik pöök, douglase viirpuu.