28/06/2011

Vanakas Mustamäel


Vanaka nõlvad on tuttavad igale nõmmekale ja mustamäelasele,
kes armastavad suusatamist, jalutuskäikusid metsas ja tervisesporti.


Olen minagi siit vastlaliugu lasknud, kuigi elan Pirital.



Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loodi 2004. aastal.
Selle piirkonna pindala on 204 ha.


Mustamäe nõlv märgib mandrijää serva viimase jäätumise
asukohta ligikaudu 11000 aastat tagasi.



Geoloogiliselt on Mustamäe astang Nõmme liiviku osa.
Astang koosneb kuni 25 meetri paksusest kruusa- ja liivakihist.


Tuul ja vesi on aegade jooksul oma töö teinud.



Kuid männid kasvavad vapralt edasi. Kuniks aeg on antud...






Männimetsas on imeline tervenemise rada,
mis teada valitud inimestele. 


Puud on kui tervendajad, küsige teadjatelt, nad näitavad rada ;)







23/06/2011

Treppoja juga



Treppoja on Eesti läänepoolseim juga.



5. juunil 2011. aastal kui käisin Treppojal, siis kevadiste suurvete ajal
voogav juga oli vaibunud vaikseks vulinaks.


Kummaline, et olen tihti siit mööda sõitnud, aga käisin
joa ääres viimati 20. aastat tagasi. Tasub auto kinni pidada
ja tulla nautima vee voolamist.













19/06/2011

Harku mõis


29. septembril 1710. aastal allkirjastati Harku mõisa härrastemajas
Tallinna Rootsi garnisoni ja Vene vägede vaheline rahuleping.
Leping lõpetas Põhjasõja Eestimaal ja Rootsi kuningas
loovutas Eesti alad Venemaale. 



Mõisa omanikud on olnud Liivi Ordu, Rootsi riik, aadliperekonnad :Uexküll,
Ungern-Sternberg ja viimane omanik oli Hermann von Harpe.



Alates 1957. aastast kuulus Harku mõis Eksperimentaalbioloogia Instituudile,
kes allus Teaduste Akadeemiale.


Kivist mõisahoone pärineb 18. sajandi algusest.



Mõisahoone parempoolsele otsafassaadile on hiljem juurde ehitatud
kahekordne suletud puidust veranda.






Veranda on klaasitud 16-ruuduliste suurte akendega.



Mõisahoonega külgnevad terrassid ja trepid jätavad mulje,
et neid pole ammu kasutatud ja hooldatud.






Siit viib tee ja trepp alla tiigi poole.


Mõisahoone kuulub Eesti Maaülikoolile.




Esimesed andmed mõisast ulatavad aastasse 1371.
Kuni 1561. aastani kuulus Harku mõis Liivi ordule, seejärel sai lühikeseks ajaks
mõisavaldused enda omandusse Rootsi riik.



Tammepuust uks on ääristatud tammepuust piirdelaudadega. 



Uksel on kaunid puitmotiivid.






Tundub, et napsusõbrad kasutavad mõisatreppi tihti,
sest peaukse eest tervitab külastajaid taarahunnik.






Trepp viib alla parki tiigi juurde.



Harku mõisapargi tagakülg läheb sujuvalt üle parkmetsaks,
millest üks osa on looduslik tammik.




 Kaunis ja liigirikas on Harku mõisa ümbritsev inglise stiilis park, mis laiub 25. hektaril.



 Maapind moodustab loodusliku kallaku.



Kodumaiste liikide (tamm, pärn, kuusk, mänd, jalakas, saar) kõrval
on pargis huvitavaid liike: mägivaher, punalehine pöök, harilik hobukastan,
suurelehine pärn, valge mänd, alpi seedermänd, euroopa ja vene lehised,
Engelmanni kuusk, hall haab, hõbepappel jt.
Tänu liigirikkusele võib Harku mõisa parki nimetada dendropargiks.


 

 Keset parki laiub 3 hektari suurune mõisatiik koos viie väikese saarega.



Peter Ludvig Constantin von Ungern-Sternberg lasi järve 19. sajandil ümber kujundada tiigiks.




14/06/2011

Meenutan oma vanatädi meest Eesti ohvitseri Boris Taari, kes represseeriti


 Täna 70. aastat tagasi viidi Boris Taar,  Eesti Vabariigi ratsarügemendi
leitnant Värskast koos teiste Eesti ohvitseridega Petserisse õppustele.
Mis täpsemalt juhtus, selle kohta saab lugeda siit:
http://kultuur.elu.ee/ke488_juuni1941.htm

Boris Taari foto vangi toimikust, ERAF
Boris Taar mõisteti surma mahalaskmise läbi,surmaotsus §58-1b, 58-2, 58-11.
Süüdistused: natsionalistliku Kaitseliidu liige, suhtub vaenulikult nõukogude võimu jne.
Boris Taar oli surma hetkel 32. aastane.


Minu vanaema õde Aino ei saanud kunagi teada, mis tema mehest on saanud.
Kuigi ta ilmselt aimas, et mees ei ole elus. Minu kaunis vanatädi ei abiellunud
kunagi uuesti ja suri 81. aastasena.
Vanatädi Aino Taar käis oma mehe saatuse kohta uurimas kunagise
Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja Endel Puusepa juures.
Vanatädi olevat tihti meenutanud kuidas Endel Puusepp oli tema käest küsinud,
mis keeles me räägime. Vanatädi vastas, et tema räägib
vabalt nii eesti kui ka vene keeles. Vestlus jätkus eesti keeles.
Kahjuks Endel Puusepa käest vanatädi selgust ei saanud, mis juhtus Boris Taariga.
Kunagi ju tegelikult nendest vangilaagritest ei räägitud ja inimesed
maailmas ja Nõukogude Liidus said aimu sellistest laagritest alles
lugedes Solženitsõni raamatut "Gulagi arhipelaag".

Veel infot inimkaotuste kohta:
http://www.history.ee/register/doc/



13/06/2011

Kumna mõisa puidust hoone viletsus ja kivihoone hiilgus


Paar kilomeetrit enne Keila linna asub Kumna mõis.



Kumna vanem puidust ühekorruseline mõisahoone
on ehitatud algselt ilmselt 18. sajandi lõpul ja ümber ehitatud 19. sajandil.



 10. juunil 1627. aastal määras Eestimaa kuberner Johann de la Gardie
kindlaks Kumna mõisa piirid.  Esimene mõisa omanik
oli Niguliste kiriku pastor Johan Knopius.


Aastal 2011 asuvad hoones korterid.


Aastast 1838 on mõis olnud von Meyendorffide käes.





Maja taga toimetab lillepeenarde vahel lahke vanem eesti proua,
kes teab rääkida, et mõisahoone omanik olla kusagil täiesti olemas.



Kontrastina puidust hoone viletsusele paistab kõrvalt renoveeritud,
heledates toonides ningt kivist Kumna mõisahoone.



Uhke raudaed korralikul soklil on piiriks.





Hea on näha, et keegi on võtnud vaevaks ja kulutanud palju aega ning
ressursse kivist mõisahoone restaureerimisele.


Meyendorffid lahkusid Saksamaale 1941. aastal, järelümberasumise käigus.



Teise maailmasõja ajal oli mõisas Abwehri luurekool.


Hiljem oli mõisas nõukogude sõjavägi ja kolhoosi kontor.


Seejärel olis suvel mõisas EÕM ja EÜE, hiljem seisis maja rüüstatuna tühjalt.


2000. aasta paiku läks kivist mõisahoone erakätesse läks. 



 


............................