21/12/2011

Eivere mõis Järvamaal



Kaunis historitsistlik Eivere mõisahoone on 
Tallinnast 85 kilomeetri kaugusel.


Mõisas tegutses kunagi hooldekodu,
aastal 2011 on mõis eravalduses.



Ootamatult uksele koputavad
külalised sisse ei saa. Pulmade või mõne muu
uhke peo jaoks on mõis ideaalne paik.
Lähemalt saab uurida siit:



Mõisa omanik on jaapanlane, kes ostis mõisa,
sest ümbruses on puhas loodus.


Mõisa eelmine omanik oli tubli soomlane Janne Lahti,
kes ostis halvas seisukorras mõisahoone 2003. aastal.
Väike lugu selle kohta on Järva Teatajas:



Ka 2008. aasta Maakodu veebruarinumbris ilmus pikem lugu Janne Lahti perest:


Kihelkonnakeskusest Annast mõisasüdamesse kulgeva tee
viimased meetrid on kujundatud sirge sihina,
mis lõpeb peahoone keskteljel purskaevu juures.






Praegu pääseb mõisa Paide poolt tuleva tee otsast.










































Siin verandal oli kunagi mõisa peasissepääs, mis oli
Anna poolt kulgeva tee uhkeks lõpetuseks.




Oh, mis ilusad vaated avanevad akendest!

Vaade verandale endise sissepääsutrepi kohalt.



Söögisaali seintel on kaunid India stiilis piltidega tapeedid.
























Intervjuu mõisa hooldajaga 2012. aasta veebruaris



Paidesse on siit kuus kilomeetrit.
Buss käib 7 korda päevas.


07/12/2011

Vana-Vigala Uexküllide kalmistu ja loitsukivi


Vana-Vigala mõisapargi ääres on mõisnike matmispaik.
All kaugemal jõeäärsel luhal seisab loitsukivi.


Vana-Vigala mõisast ja pargist olen kirjutanud ka siin:
http://estonianmanorhouses.blogspot.com/2012/02/vana-vigala-mois-ja-von-uexkullid.html


Matmispaika hakati rajama 1792. aastal.


Kivipiire ehitati 1856. aastal.


Uhkete väravate taga on veidi metsik kalmistu,
kus niidetud rohi.



Vana-Vigala mõisa kalmistu kinnimüüritud kabel.






Siia on maetud Berend Johann von Uexküll, kes oli Eestimaa maanõunik
ja 1806-1809. aastatel Eestimaa rüütelkonna peamees.
Tema kõrval puhkab abikaasa Elisabeth von Sivers.







Laskudes nõlvalt alla jõuate Konuvere ehk Vigala jäe äärde.



Vaba jõekäär oli vanasti rahva peoplats, sest idast kaitses seda püha hiis.
Kivi, mis koorijuhtide laagri 10. aastapäevaks paika pandi,
märgib just selle püha platsi kohta.
Lõke tehakse kivist põhja või kirde poole.
(Vigala Sassi - Aleksander Heintalu) järgi.