31/07/2013

Vanamõisa sild Seira külas Kirbla lähedal



Läänemaal Kirblast 5 km kaugusel ulatub
kena paekivist kaarsild
üle Vanamõisa jõe.



See on ehitatud 19. sajandil, 64 meetrit 
pikk, keskel 5 meetrit lai ja silla otstes 7 m lai.


Sillal on kuus erineva suurusega kaarava,
neist kaks keskmist kõige suuremad.



Arhitektuuriajaloolane Villem Raam nimetab 
teoses "Eesti arhitektuur",
et Vanamõisa sild on silmapaistvaim Eesti paekivisild.


Sild on muinsuskaitse all.



Vaade Vanamõisa poolt.


Seistes silla Vanamõisa poolsel osal on 
näha mõisa abihooneid.


Kusagil lähedal elab üks aednikuhing: 


Silla ja tee vahel on aiake.


Kunstnik Valdemar Väli on Vanamõisa 
silla jäädvustanud 
õlimaalil, mille lõi 1978. aastal.
Täpsemalt saab lugeda siit.


Vanamõisa on põnev koht, 
millest kirjutan pikemalt mõni teine kord.


Vanamõisa sillast mitte kaugel, umbes 8 kilomeetrit eemal, 
saab vaadata kuulsat Kasari jõe betoonsilda,
mis oli 1905. aastal valmis saades Euroopa pikim 
betoonsild ja millest olen kirjutanud siin.




25/07/2013

Rajaküla palvemaja Kasepääl


Selles Rajaküla palvemajas töötas 
Eesti kõige tuntuim ikoonimaalija Frolov,
kelle elust võib lugeda siit.


Palvemaja kõrvale ehitati viie torniga kirik 1910. aastal.


Pühakoja ehitus lõppes 1910.


Kiriku kaunistamine ikoonimaalingutega 
sai läbi 1920. aastal.


1944. aasta augustis uhke jumalakoda põles maha.


Kohaliku rahva eestvõtmisel taastati 
1990. aastal kiriku torn.


Kellatorn on 50 meetrit kõrge.






Kunagise pühakoja aset märgib korrastatud,
betooni valatud vundament.




Taamal paistab Peipsi järv.






Palvemajja võõraid ei lasta.


Eraldatuses säilib paremini kohalike vanausuliste maailm.






Siin on link huvitavatele artiklitele vanausulistest.
Kel aega, uurib ja loeb.




Vahvaid raamatuid on ilmunud Peipsiääre teistmoodi maailmast.
Minu suur lemmik on "Isevärki Peipsiveer" .
Võib ka uurida raamatut "Peipsi veerel. Vanausulised paluvad lauda".








17/07/2013

Mihkli kirik Soontagana kihelkonnas


Muistses Soontagana kihelkonnas,
praegu Koonga vallas 
seisab peaingel Miikaelile pühendatud kirik.


Kunstiteadlane Villem Raam on 
Mihkli kirikut uurinud ja koostanud
1983. aastal arhitektuurimälestise passi, 
mida saab lugeda siit.


Ajaloolane Ain Mäesalu on avaldanud huvitava artikli
Mihkli kirikust.


Mõned Eesti ajaloolased arvavad, et 
kroonik Läti Henrik teenis Mihklis kirikuõpetajana.
Oleks ju kena uskuda, et see oli nii ...




Pildi vasakul äärel ning taga taustal on veel kaks kabelit.


Lähedal väljal peetakse igal aastal 
juulikuu lõpul Mihkli laata,
mis on tuntud üle Pärnu- ja Läänemaa.


Tee tuleb Mihkli-Oidrema maanteelt pastoraadini.


Mihkli pastoraat on püstitatud 1855.-58. aastatel.




Mulle jäi arusaamatuks selle hoone otstarve. 
Kirikuõpetaja rääkis midagi jääkeldrist,
aga ma pole selles päris kindel.


Perekond von Lantingshausen'ite kabel.
Üleval aastaarvu juures on dolomiidist vapp.





Huvitav kaheharuline puu.
Mihkli kiriku aias kasvavad viis pärna,
mis on looduskaitse all.


2011. aastal Kaitseliit püstitas mälestusmärgi 
metsavennale Hirmus Ants, õige nimega
Ants Kaljurand, kelle hauaplats on teadmata.


Hirmsast Antsust on kirjutanud väga põhjaliku
artikli ajakirjas "Kultuur ja Elu" 
ajaloolane Mati Mandel.


Kiriku uks on avatud.




Mihkli kirikul on oma saladus.