Kivi-Vigala ehk Vigala Maarja kirik

Vigala kirik seisab Raplamaal Kivi-Vigalas.

Kunagi kuulus see koht Saare-Lääne piiskopkonda

ja siin valitsesid Uexküllid, kelle kohta saab

raadiosaadet kuulata siit.

Kirikust umbes 12. kilomeetri kaugusel on
Vana-Vigala mõis ja
Uexküllide perekonna rahula.

Muinsuskaitse kirjutab Vigala kirikust siin.

Kooriruum on hoone vanim osa.

Läheneme lääneküljele värava poolt.

Vigala kiriku vana ja varisemisohtlik

 läänetorn lammutati 1873.

Uus torn püstitati 1931-33. aastatel arhitektuuri-

võistlusel kolmanda koha saanud 

Alar Kotli projekti järgi.

Torni nurgad kindlustati tugipiilaritega,

mis on samal ajal Vabadussõja monumendid.

Kiriku torni tugipiilaritel seisavad sõduri ja talumehe

graniitfiguurid, mis olid nõukogude ajal

maa sisse ära peidetud.

Kalmistu on vaikne ja heas korras.

Keset suve kuivaks jäänud oja möödub pühakojast ...

Kirikaias on kaheksanurkne kabel.

Sellest lähemalt saab lugeda muinsuskaitse lehelt siin.

Torni uks lääneportaalis.

Vigala kirikus on 17. sajandil sündinud
tuntud puunikerdaja Christian Akermanni
altar ja kantsel.

Sama meistrimees on loonud altari ja kantsli 

ka Läänemaa Karuse kirikule ja sellest kirjutasin siin:

Vigala kiriku altariga juhtus suur äpardus 2005. aastal,

kui koguduse õpetaja värvis haruldase

Ackermanni altari üle Sadolini värvidega.

Issand, anna palun mõistust jumalasulastele,

et aru saada, mis on 

muinsuskaitsealune kirik ja selle sisustus!

Kantsel särab kui pühademuna.

Võrdluseks on ülemisel pildil Ackermanni

barokk-kantsel Vigala kirikus ja all pildil

on barokk-kantsel Karuse kirikus.

Aga vaatame veel Vigala pühakojas ringi.

Uks lõunaportaalil.

Vaade välja, õhk väreleb ja liigub.

Ukse detail.

Värav on lahti, liigun edasi.