Soontagana maalinn

Käisin Soontaganal 2013. aasta suvel.

Allpool väike ülevaade maalinna ümbrusest,

lähimatest kohtadest, piirkonnas 

elanud kuulsatest inimestest.

Seejärel pildirännak linnusele.

Ajaloolased väidavad, et Soontagana linnus

rajati keskmisel rauaajal (VII-VIII sajandil m.a.j.).

Kõrgendik on looduslik ja ümbritsevast umbes 10 meetrit kõrgem.

Tuhandeid aastaid tagasi loksus künka kõrval meri. 

Vaadates allpool toodud maa-ameti reljeef-

kaarte, saab sellest aru. Ümbruskond, kunagi meri

ja seejärel soo, on madalam kui maalinn.

Veidi suurem reljeefkaart maalinna soosaarest,

mis 2,5 km pikk. See on koht, kuhu

muinasajal tegid vaenlased rüüsteretki ja kus

kroonik Läti Henrik võis tegutseda. Ajaloolase 

Ain Mäesalu oletustest Henriku Soontaganal 

viibimise kohta võib lugeda siit.

Õhufotol on aimatavalt näha all vasakul keskel Maalja 

ehk Maalinna nimelist talukohta ja ümbritsev mets, 

mis on kasvanud kõrgeks peale seda, 

kui eelmise vabariigi ajal

kaevati kuivenduskraavid ja soos vesi alanes.

Mõned pildid infotahvlist,

mis seisab Soontaganale kulgeva jalgtee alguses.

Lähedal on Mihkli, endine Soontagana kihelkonna kirik.
Sellest pühamust kirjutasin siin.
Mihkli kalmistule on maetud Soontak'ide pere
liikmed, kes arvatakse olevat kunagi linnuses
elanud vanemate järeltulijad.
2005. aastal tehti intervjuu Soontakide peretütre Vaikega
ning seda põnevat 46. minuti pikkust lugu saab kuulata siit.

Soontaganalt läbi soo nelja kilomeetri kaugusel
on Kurese muinasküla oma lõputute kiviaedadega.
Kuresest kirjutan tulevikus mõni teine kord.
Kinnitus Kurese - Soontagana maalinna vahelisele 
pakkteele saadi siis, kui soos mustaks tõmbunud tammepakud tulid 
nähtavale magistraalkraavi kaevamisel 1920-1930. aastail.
Muinasajal olnud tee vee all ja ainult teadjad inimesed
oskasid seda mööda Kureselt maalinna juurde minna.

Siin on Ferdinand Leinbocki foto 1926. aastast
pealkirjaga "Tee Soontagana "linna" Kibura küla poolt vaadates".
Foto on ERMi varudest, 
Tee Soontagana "linna" Kibura k poolt vaadates, 
Koonga v, Mihkli khk, ERM Fk 462:14, Eesti Rahva Muuseum, 
http://www.muis.ee/museaalview/648119 

Soontagana lähedal Õepa küla Sepa talus oli enne
teist maailmasõda sulaseks Saaremaalt pärit
Hirmus Ants ehk Ants Kaljurand, kelle
elust kirjutab siin põnevalt ajaloolane Mati Mandel.


Soontaganalt paari kilomeetri kaugusel Järve külas
sündis umbes 1768. aastal Eesti tuntud prohvet
Järve Jaan, kes ennustas 1800. alguses:
"Aeg tuleb, millal tuld ostetakse ja müüakse, pikad sambad
pannakse tee äärde, raudlõngad tõmmatakse üle maa,
need kõnelevad inimeste keeli.
Vankrid sõidavad ilma hobuseta.
Rootsi mõõk saab Eestimaa ilma mõõgahoobita kätte."
Järve Jaani kohta saab saab lugeda siit.

Soontagana maalinnas filmiti 
2004. aasta suvel ajaloolist
absurdikomöödiat "Malev", 
mida mõned vihkavad, teised armastavad,
kuid film ei jäta kedagi ükskõikseks.

Aga alustame nüüd jalgsimatka ja jätame auto parklasse,

ületame kuivenduskraavi silla ning
hakkame kõndima läbi metsa, 

mis on endine soo.

Õnneks saab juulikuus kuiva jalaga läbi.

Metsa lõppedes on näha talukoha varemeid  

ja maapind tõuseb. Maalinn ei paista veel.

Kaugemal kõrgub vaatetorn, mis ei ole linnuses,
vaid veidi maad eemal.

Keegi on niitnud kõrget heina.

Vaatan korraks käidud teele ja
ronin kaaslastega vaatetorni tippu.

Poolel teel üles vaatan alla, kaugel
keskel puudesalu vahel on endine talukoht.

Vastassuunas paistab maalinna kõrgendik.

Ja veel kaugemal, kusagil siniste metsade, rabade taga,

on Kirbla, mille kirikust olen kirjutanud siin.

Kirblast veel loodesse, mere poole on Matsalu laht.

Nüüd mõistan, et kunagi tuhandete aastate 

eest võis merevesi tõesti loksuda Soontagana 

maalinna nõlvade all, sest maapind on

kerkinud, aga meri on linnulennul 

umbes 25. kilomeetri kaugusel.

Võrdluseks all soome etnograaf
Ilmari Manninen'i 1925. aastal tehtud foto.

Täpsem info ERMi fondis olevast fotost on siin.

Ja sel pildil maalinn 2013. aasta suvel.

Keegi on siin vandaalitsenud ...

Kaitseliidu Soontagana malev paigaldas 

2008. aastal maalinna jalamile koopia

muinaslinnuste kaardist. Selline kivile 

kinnitatud kaart on nii Varbola kui ka teiste

linnuste juures. Eelmise Eesti Vabariigi ajal 

algatas minister Ants Oidermaa,  

enne eestistamist Hans Oidermann, kampaania,

mille käigus said Eesti muinaslinnamäed 

rahvusliku vabadusvõitluse sümboliks.

Nendele paigutati kivialustel metalltahvlid 

märgistatud Eesti linnustega.

Teise Eesti Vabariigi ajal alustati nende tahvlite

taastamisega, mis sõja ajal hävisid.

Aga tõuseme linnusele.

Mõned pakkudest pingid,

peaaegu 3000 ruutmeetrit rohumaad,

vaated linnuse nõlvalt alla.

Tagasi kulgedes möödun katusega varjualusest,  

kus on hea jalgu puhata 

ja lugeda erinevaid infotahvleid ning

 näiteks uurida seda linnuse joonist.

Tee läheb läbi metsa tagasi. 

Oleme kõik üsna mõtlikud ja vaiksed.

Ja kui teis tärkas nüüd tõsisem huvi Soontagana vastu, siis:

1. Muinsuskaitse kirjutab Soontagana linnuse kohta nii.

2. Ain Mäesalul on huvitav saade, millest juba eelpool rääkisime, 

aga igaks juhuks korduses sama Soontagana saade sel lingil.

3. Lisalugemist jätkub artiklis, mille autor Katre Palo.

Lugu ilmus 2008. aastal ajakirjas
"Eesti Loodus" ja seda saab uurida siit 

4. Kusagil interneti avarustes leidsin viite Eesti Keele
Instituudi kohanimekartoteegist leitud infole, mis
1970. aastal pandi kirja:
"Talu asus muistse Sootagana maalinna asemel. 
Soontaga kantsis elawad kunigad, nende nimed olid Soontakid. 
Maaljas elasid viimase aani kuningate järeltulijad, 
neliteist põlve. Teisi põle selles majas eland. 
Nüid oo Soontak laste juures Pärna linnas. Koolitud lapsed."