Ungru mõisa või lossi varemed
seisavad Haapsalu-Rohuküla
maantee lähedal.
Selle hoone ehitamist alustas 1893. aastal
Evald von
Ungern-Sternberg.
Härra oli Hiiumaa Suuremõisa valitseja
ja tema foto on siin
tänu Hiiumaa Muuseumile.
HKM Fp 762:1 F 2794, Hiiumaa Muuseum,
Romantiline legend räägib,
kuidas aadlihärra armastatu
lubas temaga abielluda vaid siis,
kui mees ehitab talle samasuguse lossi
nagu on Saksamaal Merseburgis.
Kahjuks neiu suri, abielu ei sõlmitud,
Ungru mõis jäi lõpuni ehitamata.
Need Ungru müürivaremed sarnanevadki
välisilmelt hilisrenessanslikus
stiilis Merseburgi lossiga Halle lähedal.
Uurige selle Saksamaa lossi pilte siit.
Hoone suur lagunemine
algas peale teist maailmasõda.
Eks oma osa mängisid ka
nõukogude armee sõjaväelased,
kes elasid lossist mõnesaja meetri kaugusel.
Keegi on kunagi olnud Moskva olümpiamängude austaja...
Koledad, armeest maha jäänud ehitised
ei kaunista mõisa ümbrust.
Need pildid olen teinud 2014. aasta maikuus.
Loodan, et kunagi aastate pärast on vaade teine.
Muinsuskaitse andmebaasis
saab lugeda Ungru mõisast siin.
Rahvasuu räägib, et 1960. aastatel olla
Ungru lossi kive kasutatud
lähedal asuva Kiltsi lennuvälja
stardiraja täiteks.
Ungru mõis asutati 1523. aastal.
Siis see eraldati lähedal olevast Kiltsi mõisast.
1620. aastatest kuni 1919. aastani
oli mõisakompleks perekond
von Ungern-Sternbergide valduses.
Võrdluseks üks erakogust pärit foto,
millel näha, et kunagi 20. sajandi alguses
on Ungru mõisal või lossil olnud katus peal.
Ungru mõisa on külastanud Vene tsaar Peeter I
22. juulil 1715. aastal.
Keiser tuli Ungrusse kohtuma
oma isikliku tuttava maanõuniku
Tsaar ei teadnud, et maanõunik on 1713 surnud.
Mõisas elas härra kaunis 20. aastane lesk
Auguste Sophie Freiin
(sündinud von der Pahlen)
von Ungern-Sternberg
koos aasta vanuse pojaga.
Pärast jalutuskäiku mõisapargis pakuti keisrile einet.
Laua juures ulatas talle üks teener karika,
millele graveeritud Rootsi kuninga Karl XII nimi.
Kiirelt püüdsid teised karikat tsaarilt tagasi võtta,
kuid keiser tõrjus nad eemale
ning tühjendas karika hüüdega: “Elagu sõber Karl!”
Laua ääres istudes märkas tsaar ühe ukse kohal enda pilti,
kuna teise ukse kohal seisis tühi raam.
Ringi vaadates leidis ta ahju tagant Karl XII pildi,
mis oli nähtavasti tsaari saabumisel kiiresti sinna peidetud.
“Ahjaa, vend Karl!” hüüdis ta.
“Nüüd pead sina pugema ahju taha!
Ehk on vaja ainult üht lahingut,
et ma ise peaksin minema sinna!”
Nende sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale tagasi.
Peeter I olevat Ungru mõisa parki
istutanud tamme, mida tuntakse Peetri tammena.
Täpsustusena olgu mainitud,
et tsaar ei külastanud mitte praegu varemetes Ungru lossi,
vaid negatiivil näha olevat Ungru mõisa vana peahoonet,
mis oli alles veel 1940, kuid on tänaseks hävinud.
Peeter I värvikast külaskäigust Haapsallu
on kirjutanud ajaloolane C.F.W. Russwurm
ja lisainfot selle reisi kohta saab siit.
Vahelduseks tsaarilegendidele vaatame pilte
Ungru lossist, mis ehitati hiljem.
Veel üks vana pilt,
mis tehtud enne teist maailmasõda.
Taamal loojub päike,
kulgevad autod Haapsalu-Rohuküla maanteel
ja elu läheb edasi.
No comments:
Post a Comment