Eesti kõige idapoolsem saar on Piirissaar,
mille põliselanikud, vene vanausulised peavad lugu
traditsioonidest ja armastavad värve.
Et alustada reisi Piirissaarele, tuleb alguses Tartust
sõita Laaksaare sadamasse.
Kus on ülal pildil paistev Laaksaare sadam?
Kõigepealt sõita Tartust Mehikoormasse 56 km,
enne Mehikoormat näitab
silt vasakule Laaksaare sadam.
Veidi veel sõitu ja olete sadamas.
See pilt on tehtud juulis 2012 ahtrist maismaa suunas.
Laaksaare sadamast väljub praam Koidula vastavalt graafikule
Koidula iga päev ei sõida, seega tasuks
reisisihte seades arvestada praami sõiduplaaniga.
Aga kui olen Koidulale pileti ostnud, siis avastan,
et laevale mahuvad mitmed sõiduautod,
reisijate salong on mugav. Müüakse
kohvi, jäätist ja muud vajalikku.
Teen juttu ühe vene prouaga, kes oma mehe ja
ilmselt lastelastega sõidab Piirissaarele.
Istume kõrvuti ühe laua taga, vestleme.
Proua mainib, et ta on saarelt pärit,
aga elab nüüd Tartus ja külla läheb sugulastele.
Aeg kulub kiirelt ja juba on läbitud umbes 9 kilomeetrit
Peipsi järvel. Praam Koidula sõidab Piirissaare kanalisse.
Kanal algab Piirissaare ühel kaldal
ja kulgeb läbi saare teisele küljele välja.
Sadamani viiva kanali kaevasid Põhjasõja ajal
saare garnisoni rootslastest sõdurid.
Peipsil on tihti kõrged lained
ja Rootsi laevad said kanalis varjuda.
Sadamast edasi Piirissaare teisele poolele
kaevati kanal nõukogude ajal.
Kuid see teine osa pole laevatatav.
Et aru saada, mis kanal ja kus asub sadam saare keskel,
võib vaadata seda kaarti
Sõidan veel natuke ja ...
... kaugelt paistab sadam, mille ehituseks
toodi kivid ja kruus mandrilt. Sest
suurt osa Piirissaare pindalast katab soo
ja elamiseks sobivad vaid 55 hektarit
kõrgeid liivaluiteid saare kirdeosas.
Jõudsin saarele, ilm läks ilusaks.
Jalutan mööda külateed, tee hargneb kaheks.
Mina hoian paremale Tooni küla poole.
Viisteist minutit kõndi ja paistab maja,
kus lahke perenaine valmistab lõunasööki.
Samovar tossab, varsti saab head maitsvat kuuma teed!
Mart Laari külaskäigu auks ehitati katusealune
Piirisaare vallavalitsuse maja tagahoovi.
Saarlased räägivad, et kunagi oodati külla Mart Laari,
aga suvi olnud väga vihmane.
Siis tehti ruttu valmis söögimaja,
kuhu saab vihma eest varjuda ja värskes õhus
süüa maitsvat kohalikku toitu.
Tooni külas on Piirissaare vallamaja ja raamatukogu.
Piiri külas on kauplus.
seltsis parem kõndida ja kaubakäru lükata.
Saare külas on aktiivses kasutuses vanausuliste palvemaja.
Pikemalt saab lugeda siit:
Peeter-Pauli apostlik-õigeusu kirik on lukus,
võti olevat siseministeeriumis ühe ametniku käes.
Eelmine õigeusu kirik põles maha 1921. aastal.
Uue kiriku ehitamiseks koguti raha ja kirjutati
Konstantin Pätsile, kes olevat teinud annetuse.
Piirissaare rahvajutt räägib, et Pätsule kirjutati:
"Teil on kirik, kus palvetada, aga meil pole. Palun aidake!"
Nüüd pole saarel enam õigeusklikke, vaid vanausulised.
Vahel tundub, et vana on püsivam kui uus.
Mis küll oli sel meistril mõttes, kes sellise kiriku lõi?
et projekti autor on tehnik Trofimov.
Surnuaed on veidi kaugemal.
Ristil on kiri "Nazarja Selezneva ubjonnovo bolshevistom voinõm
1919. goda 23-ego marta".
Piirisaarlane Leevi Sakk räägib mulle ja mu kaaslastele järgmist lugu:
"See rist olevat kunagi nõukogude ajal saart külastanud
Indrek Toomes tekitanud suurt ärritust. Toome käskinud risti maha võtta.
Piirisaarlased sidunud risti ümber trossi ja üritasid üle risti välja tirida,
aga ei õnnestunud, rist jäi paika. Seltsimees Toome tuli tagasi
ja oli väga nördinud, et rist ikka püsti. Siis tekkinud suur konflikt kohalike
ja tähtsa kommunisti vahel, aga rist jäi paika."
Kes seda lugu täpsemalt ja värvikamalt kuulda tahab,
peab piirisaarlase Leevi Sakki üles otsima ja temalt ekskursiooni tellima :)
Saarel on priitahtlik pritsimeeste selts.
Vabatahtlikud nagu see Eesti riigiametnikele väga meeldib.
Saarlastest vabatahtlike tegevusest saab lugeda värvikat artiklit:
Saarlased sõidavad ringi selliste praktiliste liiklusvahenditega.
Peenrad ja aiad on nii korras nii korras.
Kaev Peeter-Pauli kiriku lähedal.
Ma pole ammu sellist kaevukooku näinud.
Kena kaevumaja.
Mina, linnalaps arvasin esialgu valesti.
Vastus on - see on mõrdade panemise koht.
Kes ees, see meremees.
Piirissaare piirikivi.
Postitus jätkub siin:
Eks tehnik Trofimov teadja mehena püüdis luua oma arhitektuursele kunstiteosele Pühad Väravad, mis iseloomulik ja oluline õigeusus. Väravad said vägevad, pühakoda ise jäi ehk pisut väikeseks :)
ReplyDeleteJah, kuidagi erinevad on hoone maht ja väravad. Ei ole harmooniline.
ReplyDelete