Täna 70. aastat tagasi viidi Boris Taar, Eesti Vabariigi ratsarügemendi
leitnant Värskast koos teiste Eesti ohvitseridega Petserisse õppustele.
Mis täpsemalt juhtus, selle kohta saab lugeda siit:
http://kultuur.elu.ee/ke488_juuni1941.htm
leitnant Värskast koos teiste Eesti ohvitseridega Petserisse õppustele.
Mis täpsemalt juhtus, selle kohta saab lugeda siit:
http://kultuur.elu.ee/ke488_juuni1941.htm
Boris Taar mõisteti surma mahalaskmise läbi,surmaotsus §58-1b, 58-2, 58-11.
Süüdistused: natsionalistliku Kaitseliidu liige, suhtub vaenulikult nõukogude võimu jne.
Süüdistused: natsionalistliku Kaitseliidu liige, suhtub vaenulikult nõukogude võimu jne.
Boris Taar oli surma hetkel 32. aastane.
Minu vanaema õde Aino ei saanud kunagi teada, mis tema mehest on saanud.
Kuigi ta ilmselt aimas, et mees ei ole elus. Minu kaunis vanatädi ei abiellunud
kunagi uuesti ja suri 81. aastasena.
kunagi uuesti ja suri 81. aastasena.
Vanatädi Aino Taar käis oma mehe saatuse kohta uurimas kunagise
Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja Endel Puusepa juures.
Vanatädi olevat tihti meenutanud kuidas Endel Puusepp oli tema käest küsinud,
mis keeles me räägime. Vanatädi vastas, et tema räägib
vabalt nii eesti kui ka vene keeles. Vestlus jätkus eesti keeles.
Kahjuks Endel Puusepa käest vanatädi selgust ei saanud, mis juhtus Boris Taariga.
Kunagi ju tegelikult nendest vangilaagritest ei räägitud ja inimesed
maailmas ja Nõukogude Liidus said aimu sellistest laagritest alles
lugedes Solženitsõni raamatut "Gulagi arhipelaag".
maailmas ja Nõukogude Liidus said aimu sellistest laagritest alles
lugedes Solženitsõni raamatut "Gulagi arhipelaag".
.JPG)
Posts
No comments:
Post a Comment