Kumna mõisa puidust hoone viletsus ja kivihoone hiilgus

Paar kilomeetrit enne Keila linna asub Kumna mõis.

Kumna vanem puidust ühekorruseline mõisahoone

on ehitatud algselt ilmselt 18. sajandi lõpul ja ümber ehitatud 19. sajandil.

 10. juunil 1627. aastal määras Eestimaa kuberner Johann de la Gardie

kindlaks Kumna mõisa piirid.  Esimene mõisa omanik

oli Niguliste kiriku pastor Johan Knopius.

Aastal 2011 asuvad hoones korterid.

Aastast 1838 on mõis olnud von Meyendorffide käes.



Maja taga toimetab lillepeenarde vahel lahke vanem eesti proua,

kes teab rääkida, et mõisahoone omanik olla kusagil täiesti olemas.

Kontrastina puidust hoone viletsusele paistab kõrvalt renoveeritud,

heledates toonides ningt kivist Kumna mõisahoone.

Uhke raudaed korralikul soklil on piiriks.

Hea on näha, et keegi on võtnud vaevaks ja kulutanud palju aega ning

ressursse kivist mõisahoone restaureerimisele.

Meyendorffid lahkusid Saksamaale 1941. aastal, järelümberasumise käigus.

Teise maailmasõja ajal oli mõisas Abwehri luurekool.

Hiljem oli mõisas nõukogude sõjavägi ja kolhoosi kontor.

Seejärel olis suvel mõisas EÕM ja EÜE, hiljem seisis maja rüüstatuna tühjalt.

2000. aasta paiku läks kivist mõisahoone erakätesse läks. 

 

............................