Kuremaa mõis

Kuremaa mõis kõrgub voorel

Kuremaa järve lähedal 

Jõgevamaal.

Mõisal ehk lossil nagu kohalikud
seda hoonet uhkelt kutsuvad,
on oma kodulehekülg.

Kuremaa asula algust tähistava sildi
kõrval kasvavad lupiinid juulis 2015,
mil ma külastasin seda kohta.

Mõisast kirjutab inforikkalt
Valdo Praust siin kodulehel

Kuremaa mõisakompleksi edukusele pani aluse
perekond von Oettingen'id,
kelle sugupuu on näha üleval fotol,
mis on pildistatud Kuremaa mõisa näituseruumis.

Kuremaa riigimõisa peahoone 1926 - 1936.

http://muis.ee/museaalview/1223536 

I Eesti Vabariigi ajal oli mõisas
Kuremaa Karja-kontrollassistentide Kool.
Vana foto on üles võetud
umbes 1930 - 1939.
http://muis.ee/museaalview/2359967 

Kõrguspunkt 105 meetrit merepinnast.
Seda punkti tähistav märk
on müüritud Kuremaa mõisa
parempoolse tiiva otsaseina
vundamendikivide vahele.

Läheme vaatame maja taha.

Ehitis on sarnane Viljandimaal asuvale
Suure-Kõpu mõisale, sest nendel on
üks arhitekt Emil Julius Strauss.

Kohalik giid rääkis, et mõisahoones oli
juba 1935. aastal keskküte.

Kaasaegse keskküttekatla korsten mõjub 

mõisa fassaadil veidi võõrkehana,

aga mugavus ja soe tuba nõuavad 

ilu ja harmoonia vallas ohvreid.

II maailmasõja ajal oli peamajas Saksa hospidal.

Mõisa juurest lähevad 

mäenõlvalt alla parki 

trepid ja jalgrajad.

Pargi kohta saab põhjalikult lugeda siit.

Aga ka üleval, peahoonega samal tasapinnal,
on mitmeid erinevaid hooneid.

Peamaja taga on vana keldri
peale ehitatud garaažid.

Valitsejamaja.

Sama hoone veidi kaugemalt.

Valitsejamaja ja tallihoone.

Selles tallimajas oli kunagi toiduainetööstus,
nüüd 2015 on omanikud kadunud ja maja laguneb.

Kiikame Kuremaa mõisa
suletud majandushoovi.

Läheme väravatest sisse ja vaatame
selja taha, sinna, kus enne seisime.

Kellatornist kutsuti mõisaajal töölisi.

Aga vihma hakkab sadama 

ja tõttan mõisa peahoone poole.

Uhke, graniitastmetega trepp.

Trepi kõrval laiub väga vana südajalehine aktiniidia,

mis olevat kunagi kasvanud elupuu najal.

Elupuu on kadunud, 

aktiniidia kasvab võimsalt.

Vaade peatrepilt alla ...

... ja vastupidi.

Aga astume peahoonesse,

meid võtab vastu sinistes toonides fuajee.

Peahoone esifassaad ja korruste plaanid
on kopeeritud Villem Raami toimetatud
raamatust "Eesti arhitektuur IV",
leheküljelt 98.

Von Oettingen'ide vapp Kuremaa
mõisas.

Mõisa saalis on säilinud originaalkamin.

Kamin on töökorras, kuid töötab halvasti

peale 1986 mõisas toimunud tulekahju. 

Suures saalis on näitus.

Selle kauni metallpitsi tagant

liikus kunagi soe õhk saali.

Ühe esimese korruse toa põrandad on 

veidi kummalised ja mõisa interjööri

sobimatud keraamilised plaadid.

Esimese korruse söögisaal,

kus nõukogude ajal oli tehnikumi noorte võimla.

Lühtrid ja laaekaunistused pole originaalsed.

Tõuseme mööda treppi üles teisele korrusele.

Üleval on suurem osa ruume taastatud 

peale tulekahju, mis tekkis 23. veebruaril 1986.

Selle põlengu kohta saab lugeda siit.

Tuli levis kiiresti ja
kogu teine korrus sai tugevalt kahjustada.

Hävinenud ruumid taastati 

nõukogude aja kohta erakordselt kiirelt.

Juba 1987. aasta lõpul peeti 

Kuremaa mõisahoones aastalõpuball.

Teise korruse koridor.

Kassaluugi võre valmistas peale
1986. aasta põlemist
pensionärist sepp.

Üks tuba teisel korrusel.

Vaade teise korruse aknast.
4. septembril 1939. aastal käis
mõisas president Konstantin Päts.
President tutvus Kuremaa seakasvatuse katsejaamaga,
käis koolis ja mõisateenijate lasteaias.
Sel ajal ta istutas kolm tamme.
Aga kahjuks keegi ei tea,
kus 2015. aastal need tammed pargis kasvavad.

Peahoone parema tiiva trepikoda.

Lahkun mõisast, uued paigad ootavad mind,