Showing posts with label kirik. Show all posts
Showing posts with label kirik. Show all posts

11/05/2014

Narva Aleksandri Suurkirik


Käisin Narva Aleksandri
kirikus 2013. aasta sügisel.


Pühakoda ehitati 1884. aastal keiser
Aleksander II mälestuseks.


Teeme väikese rännaku
Narva Aleksandri Suurkirikus,
mis rajati Kreenholmi vabrikus 
töötavatele luteriusku inimestele.


Narva Aleksandri Suurkiriku
arhitekt oli Otto Pius Hippius,
kes on projekteerinud ka Sangaste lossi ja 
Tallinna Kaarli kiriku.


Torn lasti 1944. aasta juunis õhku.
Heledate - uute ja tumedate - vanade 
telliste piir on hästi näha


Pikemalt saate pühakoja ajaloost lugeda siit.












Tornitrepilt vaade.
 pikihoonele.








Kirikutorni erinevatel korrustel on põnevad infotahvlid.










Ühelt korruselt teisele saab liikuda mööda
keerdtreppi kui ka sõita liftiga.


Fotol on näha naisi, kes uurivad Ingerimaa kaarti.




Kirikukell, millel ringselt kiri:
" 1773, Carl Reichsgraf von Sivers.
G.S. Meyer Fecit Holmiae".




Vaated erinevatelt torni korrustelt


väikesele tornile.








Liigume välja.


Kuidagi viltu on kirikutorn ...


Või on maapind viltu ...

 

Paar pilti kahest erinevast maailmast.
Fotod on tehtud Aleksandri kiriku torniaknast.


10/01/2014

Kivi-Vigala ehk Vigala Maarja kirik


Vigala kirik seisab Raplamaal Kivi-Vigalas.
Kunagi kuulus see koht Saare-Lääne piiskopkonda
ja siin valitsesid Uexküllid, kelle kohta saab
raadiosaadet kuulata siit.


Kirikust umbes 12. kilomeetri kaugusel on
Vana-Vigala mõis ja
Uexküllide perekonna rahula.


Muinsuskaitse kirjutab Vigala kirikust siin.


Kooriruum on hoone vanim osa.


Läheneme lääneküljele värava poolt.


Vigala kiriku vana ja varisemisohtlik
 läänetorn lammutati 1873.


Uus torn püstitati 1931-33. aastatel arhitektuuri-
võistlusel kolmanda koha saanud 
Alar Kotli projekti järgi.




Torni nurgad kindlustati tugipiilaritega,
mis on samal ajal Vabadussõja monumendid.




Kiriku torni tugipiilaritel seisavad sõduri ja talumehe
graniitfiguurid, mis olid nõukogude ajal
maa sisse ära peidetud.












Kalmistu on vaikne ja heas korras.


Keset suve kuivaks jäänud oja möödub pühakojast ...




Kirikaias on kaheksanurkne kabel.



Sellest lähemalt saab lugeda muinsuskaitse lehelt siin.




Torni uks lääneportaalis.


Vigala kirikus on 17. sajandil sündinud
tuntud puunikerdaja Christian Akermanni
altar ja kantsel.


Sama meistrimees on loonud altari ja kantsli 
ka Läänemaa Karuse kirikule ja sellest kirjutasin siin:


Vigala kiriku altariga juhtus suur äpardus 2005. aastal,
kui koguduse õpetaja värvis haruldase
Ackermanni altari üle Sadolini värvidega.
Issand, anna palun mõistust jumalasulastele,
et aru saada, mis on 
muinsuskaitsealune kirik ja selle sisustus!




Kantsel särab kui pühademuna.


Võrdluseks on ülemisel pildil Ackermanni
barokk-kantsel Vigala kirikus ja all pildil


on barokk-kantsel Karuse kirikus.


Aga vaatame veel Vigala pühakojas ringi.







Uks lõunaportaalil.


Vaade välja, õhk väreleb ja liigub.


Ukse detail.







Värav on lahti, liigun edasi.