Showing posts with label Uexküll. Show all posts
Showing posts with label Uexküll. Show all posts

10/01/2014

Kivi-Vigala ehk Vigala Maarja kirik


Vigala kirik seisab Raplamaal Kivi-Vigalas.
Kunagi kuulus see koht Saare-Lääne piiskopkonda
ja siin valitsesid Uexküllid, kelle kohta saab
raadiosaadet kuulata siit.


Kirikust umbes 12. kilomeetri kaugusel on
Vana-Vigala mõis ja
Uexküllide perekonna rahula.


Muinsuskaitse kirjutab Vigala kirikust siin.


Kooriruum on hoone vanim osa.


Läheneme lääneküljele värava poolt.


Vigala kiriku vana ja varisemisohtlik
 läänetorn lammutati 1873.


Uus torn püstitati 1931-33. aastatel arhitektuuri-
võistlusel kolmanda koha saanud 
Alar Kotli projekti järgi.




Torni nurgad kindlustati tugipiilaritega,
mis on samal ajal Vabadussõja monumendid.




Kiriku torni tugipiilaritel seisavad sõduri ja talumehe
graniitfiguurid, mis olid nõukogude ajal
maa sisse ära peidetud.












Kalmistu on vaikne ja heas korras.


Keset suve kuivaks jäänud oja möödub pühakojast ...




Kirikaias on kaheksanurkne kabel.



Sellest lähemalt saab lugeda muinsuskaitse lehelt siin.




Torni uks lääneportaalis.


Vigala kirikus on 17. sajandil sündinud
tuntud puunikerdaja Christian Akermanni
altar ja kantsel.


Sama meistrimees on loonud altari ja kantsli 
ka Läänemaa Karuse kirikule ja sellest kirjutasin siin:


Vigala kiriku altariga juhtus suur äpardus 2005. aastal,
kui koguduse õpetaja värvis haruldase
Ackermanni altari üle Sadolini värvidega.
Issand, anna palun mõistust jumalasulastele,
et aru saada, mis on 
muinsuskaitsealune kirik ja selle sisustus!




Kantsel särab kui pühademuna.


Võrdluseks on ülemisel pildil Ackermanni
barokk-kantsel Vigala kirikus ja all pildil


on barokk-kantsel Karuse kirikus.


Aga vaatame veel Vigala pühakojas ringi.







Uks lõunaportaalil.


Vaade välja, õhk väreleb ja liigub.


Ukse detail.







Värav on lahti, liigun edasi.

19/06/2011

Harku mõis


29. septembril 1710. aastal allkirjastati Harku mõisa härrastemajas
Tallinna Rootsi garnisoni ja Vene vägede vaheline rahuleping.
Leping lõpetas Põhjasõja Eestimaal ja Rootsi kuningas
loovutas Eesti alad Venemaale. 



Mõisa omanikud on olnud Liivi Ordu, Rootsi riik, aadliperekonnad :Uexküll,
Ungern-Sternberg ja viimane omanik oli Hermann von Harpe.



Alates 1957. aastast kuulus Harku mõis Eksperimentaalbioloogia Instituudile,
kes allus Teaduste Akadeemiale.


Kivist mõisahoone pärineb 18. sajandi algusest.



Mõisahoone parempoolsele otsafassaadile on hiljem juurde ehitatud
kahekordne suletud puidust veranda.






Veranda on klaasitud 16-ruuduliste suurte akendega.



Mõisahoonega külgnevad terrassid ja trepid jätavad mulje,
et neid pole ammu kasutatud ja hooldatud.






Siit viib tee ja trepp alla tiigi poole.


Mõisahoone kuulub Eesti Maaülikoolile.




Esimesed andmed mõisast ulatavad aastasse 1371.
Kuni 1561. aastani kuulus Harku mõis Liivi ordule, seejärel sai lühikeseks ajaks
mõisavaldused enda omandusse Rootsi riik.



Tammepuust uks on ääristatud tammepuust piirdelaudadega. 



Uksel on kaunid puitmotiivid.






Tundub, et napsusõbrad kasutavad mõisatreppi tihti,
sest peaukse eest tervitab külastajaid taarahunnik.






Trepp viib alla parki tiigi juurde.



Harku mõisapargi tagakülg läheb sujuvalt üle parkmetsaks,
millest üks osa on looduslik tammik.




 Kaunis ja liigirikas on Harku mõisa ümbritsev inglise stiilis park, mis laiub 25. hektaril.



 Maapind moodustab loodusliku kallaku.



Kodumaiste liikide (tamm, pärn, kuusk, mänd, jalakas, saar) kõrval
on pargis huvitavaid liike: mägivaher, punalehine pöök, harilik hobukastan,
suurelehine pärn, valge mänd, alpi seedermänd, euroopa ja vene lehised,
Engelmanni kuusk, hall haab, hõbepappel jt.
Tänu liigirikkusele võib Harku mõisa parki nimetada dendropargiks.


 

 Keset parki laiub 3 hektari suurune mõisatiik koos viie väikese saarega.



Peter Ludvig Constantin von Ungern-Sternberg lasi järve 19. sajandil ümber kujundada tiigiks.