Showing posts with label kuningas. Show all posts
Showing posts with label kuningas. Show all posts

12/11/2011

Kambja püha Martini kirik


Tartust Võru poole sõites tasub
teha Kambja kiriku juures peatus.

























Kirik on omapärane, sest koosneb kahes erineval
ajajärgul ehitatud punasest ja valgest hoonest.














Kiriku aias kasvab tamm, mille istutas Rootsi kuningas
Gustav 1. juulil 1932.


Mida on ühist Rootsi kuningatel ja püha Martini kirikutel?
Rannus seisva püha Martini kirikust olen kirjutanud siin:

10/06/2011

Imeline Harju-Madise kirik Padise vallas


Padise vallas mere lähedal seisab uhke 
Harju-Madise kirik paeastangul.


Kirikut ja väikest surnuaeda selle ümber piirab paekivimüür ja kaks väravat.
1894.aastast pärinevad Vasalemma marmorist väravapostid
(aastaarvu ja annetajate nimedega)
ja kohalike seppade valmistatud sepisväravad.


Muinsuskaitse arvab kiriku kohta nii:


Surnuaeda on maetud Padise mõisnike von Rammide pereliikmed.
Von Rammid on Padisel valitsenud alates 1620. aastast,
millal Rootsi kuningas Gustav II Adolf kingib Padise kloostri,
Madise ja Risti küla ning Suur-Pakri saare
endisele Riia toomhärrale Thomas von Rammile.



 Miks kirik pühitseti apostel Mattiasele, ei ole teada.
Tuntud on legend, mille järgi kiriku ehitas keegi kapten Mattias,
kes siin paigas pääses merehädast.
Legendi kasuks räägib kiriku asukoht otse rannaastangu äärel.
Kiriku peauks on suunatud merele ja kantsli kõlaräästast ehib kujund,
mis meenutab nii päikest kui ka laeva rooliratast.



Nii kaunist kirikut ma pole ammu näinud.



Harju-Madise kirik on üks vähestest Eesti kirikutest, mida on
kasutatud ja mida praegu kasutatakse tuletornina.
Pimedas põleb tornis valgus.



Kirik on mitmeid kordi põlenud, dokumendid on hävinenud.



Harju-Madise kiriku ajalugu algab 1219. aastal, kui Taani misjonärid
ristisid kohaliku rahva. Eestimaa rüütel Helmhold von Lode kirjeldab
1296.a Lodenrodhe’t (Laoküla) kui “kindlustatud kohta ja linna”.


Võib arvata, et linnaks nimetatud kohas ei puudunud ka kirik.
1296. aastat võib niisiis pidada Harju-Madise kiriku esmamainimise aastaks.
Nimetatud faktid pärinevad koguduse kodulehelt:



Kiriku kõrval on alates 1984. aastast mälestuskivi Forseliusele.
Aastatel 1641-84 oli Madise õpetajaks endine Tallinna Toomkooli rektor
ja Toomkiriku õpetaja magister Johann Forselius,
eesti rahvahariduse rajaja Bengt Gottfried Forseliuse isa.
1683.a asutati talurahvakool, 1694.a aga tõstetakse Madise kihelkonda esile,
kuna seal oskavat üle 200 talupoja lugeda ja koraale laulda.



Kiriku peaukse juurest avanevad kaunid vaated mere poole.





Kiriku uks on kutsuvalt lahti ja seest kostab orelimängu...
On pühapäev 5. juuni 2011.

16/05/2011

Rannu kirik


Rannu kirik, mille kaitsepühak on püha Martin,
ehitati 15. sajandi teisel poolel.


Rannu kihelkond asub Võrtsjärve idakaldal ning on osa Tartumaast.
Rannuga seostub mulle kõige esimesena mälestus lapsepõlvest, mil lugesin
kirjanik Aino Kallase raamatut "Barbara von Tisenhusen".



Rannu  püha Martini kiriku kohta saab lugeda siit:









Rannu kirikus on kolm haruldust: kantsel, kroonlühter ja korjanduskarp.



Pildil on näha Baltimaades vanim säilinud kantsel 16. sajandist.



Kantsli külgedel paiknevad nikerdatud reljeefid, kus on kujutatud
Kristust koos Ristija Johannese, Moosese ja Aaroniga.



Rootsi kuningas Karl XII kinkis 1699. aastal Rannu kirikule selle kroonlühtri.
Kuningas oli siis kas 17. või 18. aastane (kuninga sünnipäev on 17. juunil).
Kuningas oli siis ise Rootsis, lühtri tõid kohale teised inimesed.
Mind hakkas see fakt huvitama. Tekkis küsimus,
miks just Rannu kirikule kingiti kroonlühter. Ma ei leidnud vastust,
aga mulle tundub, et võib-olla oli kuningas Karl XII seotud
Rannu kiriku kaitsepühaku püha Martiniga.
Sest kuninga lemmikõde Ulrika Eleonora tegi annetusi
Rootsi väikese linna Solna kirikule,
mille kaitsepühak oli samuti püha Martin.



 Vana korjanduskarp 18. sajandist.





Kaunis Rannu kirik kutsub tagasi...