Rannu kirik

Rannu kirik, mille kaitsepühak on püha Martin,
ehitati 15. sajandi teisel poolel.

Rannu kihelkond asub Võrtsjärve idakaldal ning on osa Tartumaast.

Rannuga seostub mulle kõige esimesena mälestus lapsepõlvest, mil lugesin
kirjanik Aino Kallase raamatut "Barbara von Tisenhusen".

Rannu  püha Martini kiriku kohta saab lugeda siit:

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=7254.

Rannu kirikus on kolm haruldust: kantsel, kroonlühter ja korjanduskarp.

Pildil on näha Baltimaades vanim säilinud kantsel 16. sajandist.

Kantsli külgedel paiknevad nikerdatud reljeefid, kus on kujutatud

Kristust koos Ristija Johannese, Moosese ja Aaroniga.

Rootsi kuningas Karl XII kinkis 1699. aastal Rannu kirikule selle kroonlühtri.

Kuningas oli siis kas 17. või 18. aastane (kuninga sünnipäev on 17. juunil).
Kuningas oli siis ise Rootsis, lühtri tõid kohale teised inimesed.

Mind hakkas see fakt huvitama. Tekkis küsimus,

miks just Rannu kirikule kingiti kroonlühter. Ma ei leidnud vastust,

aga mulle tundub, et võib-olla oli kuningas Karl XII seotud

Rannu kiriku kaitsepühaku püha Martiniga.

Sest kuninga lemmikõde Ulrika Eleonora tegi annetusi

Rootsi väikese linna Solna kirikule,

mille kaitsepühak oli samuti püha Martin.

 Vana korjanduskarp 18. sajandist.

Kaunis Rannu kirik kutsub tagasi...