Showing posts with label Muinas-Eesti. Show all posts
Showing posts with label Muinas-Eesti. Show all posts

03/09/2012

Pakamägi Raikküla lähedal metsas


Pakamägi on eriline koht Raikküla lähedal metsas.


Kirjutan selles postituses Raplamaa Pakamäest, 
aga Läänemaal Kuresel on samuti Pakamägi.
Sinna soovin jõuda järgmisel, 2013. aasta suvel.


Pakamäele jõudmiseks tuleb Raplast sõita Järvakandi poole
ning enne Raikküla näitab silt paremale metsa sisse.
Auto oleks hea jätta suure tee äärde, 
sest mäele viiv tee on märg ja pehme.


Metsas tuleb kõndida veidi maad, mitte kaugele.


Varsti hargneb tee kaheks ja hea on hoida suunda paremale.


Veidi veel ja ...


... juba paistab puude taga kõrge Pakamägi.


Raplamaal Raikküla piirkond on olnud 
Eesti muinasajal oluline koht.



Lähedal on Varbola, Keava, Lohu, Raikküla.
Varbola linnusest kirjutasin siin:

Raikküla mõisast kirjutasin siin:



Veel lisainfot:


Pakamäe loode- ja põhjanõlvad on väga järsud,
lääneküljel on mäel umbes 9 meetri kõrgune astang.
Laugematel nõlvadel käiakse talvel kelgutamas.


Loodusinfot Pakamäe kohta saab lugeda siit:


Henriku Liivimaa kroonika andmetel on 
Raikkülas asuvat Pakamäge rahvatraditsioonis peetud 
Muinas-Eesti hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamiste paigaks.
Lähikonnas on Hiie talu, rahvasuu tunneb Pakamäel 
asunud Hiie oja, ohvrihiit ja suurt ohvrikivi.


Pakamäel kasvavad mitmed looduskaitse all olevad samblad.





Vaadake hoolega ja näete kivis kahte ümmargust mummu.
Need on kaks sarvkoralli ehk tetrakoralli, 
jäänud kivisse siluri ajastul, mis algas 
440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi.


Kunagi laius Pakamäe ümber madal soe meri. 


Aastal 2012 on Pakamäel vaikus ja rahu.







21/08/2011

Varbola linnus - Castrum Warbole


Muinas-Eesti suurim Varbola Jaanilinn on linnus,
mida väidetavalt ükski võõrvõim pole vallutanud.



Inimesed, kes linnuses elasid olid jõukad,
sest ostsid end vabaks nii linnust piiranud venelaste käest
kui ka Põhja-Eesti vallutanud taanlastelt.



Linnus on Raplamaal Märjamaa vallas
55. kilomeetri kaugusel Tallinnast.



586. meetri pikkune paekivist ringvall on 2-5 meetri kõrgune
ning piirab linnust, mille pindala on 2 hektarit.







Mööda ringvalli kõndides ümber linnuse on aega 
endasse vaadata ja mõelda meie esivanemate võitlustele.


  

















Läänepoolne väravakäik kaevati lahti
ning rekonstrueeriti 1984-1987.





Käigu põhjapoolne sein on taastatud.



Käigu lõunapoolne sein on säilinud algsel kujul.






Asjalikku ülevaadet Varbola linnusest saab
arheoloog Ain Mäesalult kuulata siit:




Linnuse kivimüüride rajamisel tehti kunagi ära hiigelsuur töö.


See ringvall koosneb ainult kividest, mis taimestikuga kattunud.


Arheoloog Evald Tõnissoni arvestuste kohaselt
veeti hobustega kohale 30 000 m³ kive,
s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat.



Aastal 2011 on linnuse territoorium hooldatud ja
veidi müstiline paik,



kus leiab rohu seest huvitavaid detaile...








ning vaateid, mis rõõmustavad silma.



Metsavana oli mõned aastad  tagasi linnuse õuel.


Nüüd lebab kurvalt... miks...?



President Lennart Meri Varbola linnusest:


Linnuse õuel on läbi uuritud 
kümmekond kerisahju varega elamukohta.





Mitmes kohas on jälgitavad paeplaatidega sillutatud põrand
ja kividest laotud seinaalused.



 

















Linnuse plaan Johann Christoph Brotze kogust, mis asub Läti Riigiarhiivis


Linnuse õuel võib näha kiviheitemasinat.


Linnuse territooriumil seisavad mitmes kohas püramiidid.





Linnuse kaev kaevati lahti 1938 ja 1939
ning rekonstrueeriti 1980-ndatel aastatel.


Kaev rajati arvatavasti 12. sajandi lõpul, 13. sajandi
alguses ja aeti kinni 14. sajandi teisel poolel.


Kaev on ümbritestud madala taraga,
et uudishimulikud sisse ei kukuks.
Kaev on 15 meetrit sügav ja vooderdatud paekivimüüritisega.








Varbola maalinn on huvitava energiaga koht.