Showing posts with label Läänemaa. Show all posts
Showing posts with label Läänemaa. Show all posts

19/05/2014

Ungru mõisa varemed


Ungru mõisa või lossi varemed
 seisavad Haapsalu-Rohuküla 
maantee lähedal.


Selle hoone ehitamist alustas 1893. aastal 
Evald von Ungern-Sternberg. 


Härra oli Hiiumaa Suuremõisa valitseja
ja tema foto on siin 
tänu Hiiumaa Muuseumile.
 HKM Fp 762:1 F 2794, Hiiumaa Muuseum, 


Romantiline legend räägib, 
kuidas aadlihärra armastatu 
lubas temaga abielluda vaid siis, 
kui mees ehitab talle samasuguse lossi
 nagu on Saksamaal Merseburgis. 
Kahjuks neiu suri, abielu ei sõlmitud,
Ungru mõis jäi lõpuni ehitamata.


Need Ungru müürivaremed sarnanevadki
välisilmelt hilisrenessanslikus 
stiilis Merseburgi lossiga Halle lähedal. 
Uurige selle Saksamaa lossi pilte siit.



Hoone suur lagunemine
algas peale teist maailmasõda.
Eks oma osa mängisid ka
nõukogude armee sõjaväelased,
kes elasid lossist mõnesaja meetri kaugusel.


Keegi on kunagi olnud Moskva olümpiamängude austaja...


Koledad, armeest maha jäänud ehitised
ei kaunista mõisa ümbrust.


Need pildid olen teinud 2014. aasta maikuus.


Loodan, et kunagi aastate pärast on vaade teine.


Muinsuskaitse andmebaasis


Rahvasuu räägib, et 1960. aastatel olla 
Ungru lossi kive kasutatud 
lähedal asuva Kiltsi lennuvälja 
stardiraja täiteks.


Ungru mõis asutati 1523. aastal.
Siis see eraldati lähedal olevast Kiltsi mõisast.
1620. aastatest kuni 1919. aastani
oli mõisakompleks perekond 
von Ungern-Sternbergide valduses.




Võrdluseks üks erakogust pärit foto, 
millel näha, et kunagi 20. sajandi alguses
 on  Ungru mõisal või lossil olnud katus peal.


Ungru mõisa on külastanud Vene tsaar Peeter I 
22. juulil 1715. aastal. 
Keiser tuli Ungrusse kohtuma 
oma isikliku tuttava maanõuniku
Tsaar ei teadnud, et maanõunik on 1713 surnud.
Mõisas elas härra kaunis 20. aastane lesk
Auguste Sophie Freiin 
(sündinud von der Pahlen)
von Ungern-Sternberg
koos aasta vanuse pojaga.

Pärast jalutuskäiku mõisapargis pakuti keisrile einet. 
Laua juures ulatas talle üks teener karika, 
millele graveeritud Rootsi kuninga Karl XII nimi. 
Kiirelt püüdsid teised karikat tsaarilt tagasi võtta, 
kuid keiser tõrjus nad eemale 
ning tühjendas karika hüüdega: “Elagu sõber Karl!” 
Laua ääres istudes märkas tsaar ühe ukse kohal enda pilti, 
kuna teise ukse kohal seisis tühi raam. 
Ringi vaadates leidis ta ahju tagant Karl XII pildi, 
mis oli nähtavasti tsaari saabumisel  kiiresti sinna peidetud. 
“Ahjaa, vend Karl!” hüüdis ta. 
“Nüüd pead sina pugema ahju taha! 
Ehk on vaja ainult üht lahingut, 
et ma ise peaksin minema sinna!” 
Nende sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale tagasi. 

Peeter I olevat Ungru mõisa parki 
istutanud tamme, mida tuntakse Peetri tammena. 


Ungru mõis (Linden), 
vana härrastemaja enne teist maailmasõda. 
Ridala khk (ERM Fk 887:635); 
Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:004434_ERM_Fk_887_635.jpg

Täpsustusena olgu mainitud, 
et tsaar ei külastanud mitte praegu varemetes Ungru lossi, 
vaid negatiivil näha olevat Ungru mõisa vana peahoonet, 
mis oli alles veel 1940, kuid on tänaseks hävinud. 

Peeter I värvikast külaskäigust Haapsallu
on kirjutanud ajaloolane C.F.W. Russwurm
ja lisainfot selle reisi kohta saab siit.


Vahelduseks tsaarilegendidele vaatame pilte
Ungru lossist, mis ehitati hiljem.






























Veel üks vana pilt,
mis tehtud enne teist maailmasõda.


Taamal loojub päike,
kulgevad autod Haapsalu-Rohuküla maanteel
ja elu läheb edasi.





05/01/2014

Soontagana maalinn


Käisin Soontaganal 2013. aasta suvel.
Allpool väike ülevaade maalinna ümbrusest,
lähimatest kohtadest, piirkonnas 
elanud kuulsatest inimestest.
Seejärel pildirännak linnusele.


Ajaloolased väidavad, et Soontagana linnus
rajati keskmisel rauaajal (VII-VIII sajandil m.a.j.).
Kõrgendik on looduslik ja ümbritsevast umbes 10 meetrit kõrgem.
Tuhandeid aastaid tagasi loksus künka kõrval meri. 
Vaadates allpool toodud maa-ameti reljeef-
kaarte, saab sellest aru. Ümbruskond, kunagi meri
ja seejärel soo, on madalam kui maalinn.


Veidi suurem reljeefkaart maalinna soosaarest,
mis 2,5 km pikk. See on koht, kuhu
muinasajal tegid vaenlased rüüsteretki ja kus
kroonik Läti Henrik võis tegutseda. Ajaloolase 
Ain Mäesalu oletustest Henriku Soontaganal 
viibimise kohta võib lugeda siit.


Õhufotol on aimatavalt näha all vasakul keskel Maalja 
ehk Maalinna nimelist talukohta ja ümbritsev mets, 
mis on kasvanud kõrgeks peale seda, 
kui eelmise vabariigi ajal
kaevati kuivenduskraavid ja soos vesi alanes.


Mõned pildid infotahvlist,
mis seisab Soontaganale kulgeva jalgtee alguses.





Lähedal on Mihkli, endine Soontagana kihelkonna kirik.
Sellest pühamust kirjutasin siin.
Mihkli kalmistule on maetud Soontak'ide pere
liikmed, kes arvatakse olevat kunagi linnuses
elanud vanemate järeltulijad.
2005. aastal tehti intervjuu Soontakide peretütre Vaikega
ning seda põnevat 46. minuti pikkust lugu saab kuulata siit.


Soontaganalt läbi soo nelja kilomeetri kaugusel
on Kurese muinasküla oma lõputute kiviaedadega.
Kuresest kirjutan tulevikus mõni teine kord.
Kinnitus Kurese - Soontagana maalinna vahelisele 
pakkteele saadi siis, kui soos mustaks tõmbunud tammepakud tulid 
nähtavale magistraalkraavi kaevamisel 1920-1930. aastail.
Muinasajal olnud tee vee all ja ainult teadjad inimesed
oskasid seda mööda Kureselt maalinna juurde minna.


Siin on Ferdinand Leinbocki foto 1926. aastast
pealkirjaga "Tee Soontagana "linna" Kibura küla poolt vaadates".
Foto on ERMi varudest, 
Tee Soontagana "linna" Kibura k poolt vaadates, 
Koonga v, Mihkli khk, ERM Fk 462:14, Eesti Rahva Muuseum, 
http://www.muis.ee/museaalview/648119 

Soontagana lähedal Õepa küla Sepa talus oli enne
teist maailmasõda sulaseks Saaremaalt pärit
Hirmus Ants ehk Ants Kaljurand, kelle
elust kirjutab siin põnevalt ajaloolane Mati Mandel.


Soontaganalt paari kilomeetri kaugusel Järve külas
sündis umbes 1768. aastal Eesti tuntud prohvet
Järve Jaan, kes ennustas 1800. alguses:
"Aeg tuleb, millal tuld ostetakse ja müüakse, pikad sambad
pannakse tee äärde, raudlõngad tõmmatakse üle maa,
need kõnelevad inimeste keeli.
Vankrid sõidavad ilma hobuseta.
Rootsi mõõk saab Eestimaa ilma mõõgahoobita kätte."
Järve Jaani kohta saab saab lugeda siit.



Soontagana maalinnas filmiti 
2004. aasta suvel ajaloolist
absurdikomöödiat "Malev", 
mida mõned vihkavad, teised armastavad,
kuid film ei jäta kedagi ükskõikseks.


Aga alustame nüüd jalgsimatka ja jätame auto parklasse,
ületame kuivenduskraavi silla ning
hakkame kõndima läbi metsa, 
mis on endine soo.


Õnneks saab juulikuus kuiva jalaga läbi.


Metsa lõppedes on näha talukoha varemeid  
ja maapind tõuseb. Maalinn ei paista veel.


Kaugemal kõrgub vaatetorn, mis ei ole linnuses,
vaid veidi maad eemal.


Keegi on niitnud kõrget heina.
















Vaatan korraks käidud teele ja
ronin kaaslastega vaatetorni tippu.




Poolel teel üles vaatan alla, kaugel
keskel puudesalu vahel on endine talukoht.


Vastassuunas paistab maalinna kõrgendik.


Ja veel kaugemal, kusagil siniste metsade, rabade taga,
on Kirbla, mille kirikust olen kirjutanud siin.
Kirblast veel loodesse, mere poole on Matsalu laht.
Nüüd mõistan, et kunagi tuhandete aastate 
eest võis merevesi tõesti loksuda Soontagana 
maalinna nõlvade all, sest maapind on
kerkinud, aga meri on linnulennul 
umbes 25. kilomeetri kaugusel.






Võrdluseks all soome etnograaf
Ilmari Manninen'i 1925. aastal tehtud foto.


Täpsem info ERMi fondis olevast fotost on siin.



Ja sel pildil maalinn 2013. aasta suvel.


Keegi on siin vandaalitsenud ...


Kaitseliidu Soontagana malev paigaldas 
2008. aastal maalinna jalamile koopia
muinaslinnuste kaardist. Selline kivile 
kinnitatud kaart on nii Varbola kui ka teiste
linnuste juures. Eelmise Eesti Vabariigi ajal 
algatas minister Ants Oidermaa,  
enne eestistamist Hans Oidermann, kampaania,
mille käigus said Eesti muinaslinnamäed 
rahvusliku vabadusvõitluse sümboliks.
Nendele paigutati kivialustel metalltahvlid 
märgistatud Eesti linnustega.
Teise Eesti Vabariigi ajal alustati nende tahvlite
taastamisega, mis sõja ajal hävisid.


Aga tõuseme linnusele.


Mõned pakkudest pingid,


peaaegu 3000 ruutmeetrit rohumaad,


vaated linnuse nõlvalt alla.


Tagasi kulgedes möödun katusega varjualusest,  
kus on hea jalgu puhata 
ja lugeda erinevaid infotahvleid ning


 näiteks uurida seda linnuse joonist.


Tee läheb läbi metsa tagasi. 
Oleme kõik üsna mõtlikud ja vaiksed.


Ja kui teis tärkas nüüd tõsisem huvi Soontagana vastu, siis:

1. Muinsuskaitse kirjutab Soontagana linnuse kohta nii.

2. Ain Mäesalul on huvitav saade, millest juba eelpool rääkisime, 
aga igaks juhuks korduses sama Soontagana saade sel lingil.

3. Lisalugemist jätkub artiklis, mille autor Katre Palo.
Lugu ilmus 2008. aastal ajakirjas
"Eesti Loodus" ja seda saab uurida siit 

4. Kusagil interneti avarustes leidsin viite Eesti Keele
Instituudi kohanimekartoteegist leitud infole, mis
1970. aastal pandi kirja:
"Talu asus muistse Sootagana maalinna asemel. 
Soontaga kantsis elawad kunigad, nende nimed olid Soontakid. 
Maaljas elasid viimase aani kuningate järeltulijad, 
neliteist põlve. Teisi põle selles majas eland. 
Nüid oo Soontak laste juures Pärna linnas. Koolitud lapsed."