Showing posts with label Ungern-Sternberg. Show all posts
Showing posts with label Ungern-Sternberg. Show all posts

19/05/2014

Ungru mõisa varemed


Ungru mõisa või lossi varemed
 seisavad Haapsalu-Rohuküla 
maantee lähedal.


Selle hoone ehitamist alustas 1893. aastal 
Evald von Ungern-Sternberg. 


Härra oli Hiiumaa Suuremõisa valitseja
ja tema foto on siin 
tänu Hiiumaa Muuseumile.
 HKM Fp 762:1 F 2794, Hiiumaa Muuseum, 


Romantiline legend räägib, 
kuidas aadlihärra armastatu 
lubas temaga abielluda vaid siis, 
kui mees ehitab talle samasuguse lossi
 nagu on Saksamaal Merseburgis. 
Kahjuks neiu suri, abielu ei sõlmitud,
Ungru mõis jäi lõpuni ehitamata.


Need Ungru müürivaremed sarnanevadki
välisilmelt hilisrenessanslikus 
stiilis Merseburgi lossiga Halle lähedal. 
Uurige selle Saksamaa lossi pilte siit.



Hoone suur lagunemine
algas peale teist maailmasõda.
Eks oma osa mängisid ka
nõukogude armee sõjaväelased,
kes elasid lossist mõnesaja meetri kaugusel.


Keegi on kunagi olnud Moskva olümpiamängude austaja...


Koledad, armeest maha jäänud ehitised
ei kaunista mõisa ümbrust.


Need pildid olen teinud 2014. aasta maikuus.


Loodan, et kunagi aastate pärast on vaade teine.


Muinsuskaitse andmebaasis


Rahvasuu räägib, et 1960. aastatel olla 
Ungru lossi kive kasutatud 
lähedal asuva Kiltsi lennuvälja 
stardiraja täiteks.


Ungru mõis asutati 1523. aastal.
Siis see eraldati lähedal olevast Kiltsi mõisast.
1620. aastatest kuni 1919. aastani
oli mõisakompleks perekond 
von Ungern-Sternbergide valduses.




Võrdluseks üks erakogust pärit foto, 
millel näha, et kunagi 20. sajandi alguses
 on  Ungru mõisal või lossil olnud katus peal.


Ungru mõisa on külastanud Vene tsaar Peeter I 
22. juulil 1715. aastal. 
Keiser tuli Ungrusse kohtuma 
oma isikliku tuttava maanõuniku
Tsaar ei teadnud, et maanõunik on 1713 surnud.
Mõisas elas härra kaunis 20. aastane lesk
Auguste Sophie Freiin 
(sündinud von der Pahlen)
von Ungern-Sternberg
koos aasta vanuse pojaga.

Pärast jalutuskäiku mõisapargis pakuti keisrile einet. 
Laua juures ulatas talle üks teener karika, 
millele graveeritud Rootsi kuninga Karl XII nimi. 
Kiirelt püüdsid teised karikat tsaarilt tagasi võtta, 
kuid keiser tõrjus nad eemale 
ning tühjendas karika hüüdega: “Elagu sõber Karl!” 
Laua ääres istudes märkas tsaar ühe ukse kohal enda pilti, 
kuna teise ukse kohal seisis tühi raam. 
Ringi vaadates leidis ta ahju tagant Karl XII pildi, 
mis oli nähtavasti tsaari saabumisel  kiiresti sinna peidetud. 
“Ahjaa, vend Karl!” hüüdis ta. 
“Nüüd pead sina pugema ahju taha! 
Ehk on vaja ainult üht lahingut, 
et ma ise peaksin minema sinna!” 
Nende sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale tagasi. 

Peeter I olevat Ungru mõisa parki 
istutanud tamme, mida tuntakse Peetri tammena. 


Ungru mõis (Linden), 
vana härrastemaja enne teist maailmasõda. 
Ridala khk (ERM Fk 887:635); 
Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:004434_ERM_Fk_887_635.jpg

Täpsustusena olgu mainitud, 
et tsaar ei külastanud mitte praegu varemetes Ungru lossi, 
vaid negatiivil näha olevat Ungru mõisa vana peahoonet, 
mis oli alles veel 1940, kuid on tänaseks hävinud. 

Peeter I värvikast külaskäigust Haapsallu
on kirjutanud ajaloolane C.F.W. Russwurm
ja lisainfot selle reisi kohta saab siit.


Vahelduseks tsaarilegendidele vaatame pilte
Ungru lossist, mis ehitati hiljem.






























Veel üks vana pilt,
mis tehtud enne teist maailmasõda.


Taamal loojub päike,
kulgevad autod Haapsalu-Rohuküla maanteel
ja elu läheb edasi.





07/08/2012

Pühalepa Laurentsiuse kirik Hiiumaal


Hiiumaa vanim hoone, Pühalepa 
kivikirik seisab puude vilus.


Kõrval surnuaial on mitmed uhked ristid


ja veidi vähem uhked ristid.




Kiriku ehitamist alustas Saksa ordu 1255. aastal.


Alguses oli sakraalhoone ilma tornita, selle 
püstitamine sai alguse 1770. aastal.


Rajamise kohta on legend - enne kiriku ehitamist otsiti õiget kohta,
härjad lasti liikvele, kus seisma jäävad, sinna rajatakse kirik.
Loomad jäid seisma ohverdusallika juurde, kus oli juua.
Sinna rajatigi kirik. Pikemalt saab legendi kohta lugeda siit:


Muinsuskaitse kirjutab kiriku kohta nii:









Veel natuke infot kirikust:





Ehedad vanad uksed.





















Kaunis vitraažaken on altarimaali asemel.




Hiiessaare mõisnikud Gentschienid 
tellisid kirikule Eestis ainulaadse kivist kantsli 


ja lasid end matta kiriku kooriruumi.



Nende mehe ja naise figuuridega hauaplaat
on nüüd kooriruumi lõunapoolse akna kõrval seinal.


 

Sellist kivist kantslit kui Pühalepal
ei ole üheski teises Eestimaa kirikus.




 1636. aastal raius Pühalepa kantsli skulptuurid 
Ungru dolomiidist kiviraidur Joachim Winter. 


Kantslit kannab oma õlul evangelist Markus, 
mõnede andmete järgi piiblitegelane Mooses,
kel käes raamat ja jalgade juures lõvi. 


Kohalike mõisnike vapid.


Kiriku kooriruumi põhjaseinal konsekratsiooni  
ehk kiriku pühitsemise rist on originaal 
ja pärineb kunstiteadlase 
Villem Raami hinnangul ligikaudu 1300. aastast.


Uuemad Malta ristid on pikihoone seintel ning neid
seostatakse Ungern-Sternbergide perega,
kelle liikmed olevat kuulunud sellesse ordusse.








 Nõukogude ajal võeti kirik 1951. aastal koguduselt ära, 
pingid ja orel lõhuti välja.


Siis oli kirikus jõusööda laut,
mingil ajal hoiti ruumides soola.


Õnneks keegi hea inimene taipas ära korjata
kroonlühtrid, mõisniku vapid. 
Need olid peidus kuni paremate aegade saabumiseni.


Suur kroonlühter on fotode järgi taastatud.


1575. aastal Liivi sõja ajal tulid venelased Haapsalust  
Nad rüüstasid ja purustasid Pühalepa kiriku. 
Imelise juhuse tõttu säilis rusude vahel 1460. aastatel 
nikerdatud kuulus püha Anna kappaltar, 
mida peetakse Clawes Sittowi, kuulsa tallinlase Michael Sittowi isa, 
teadaolevate teoste seas parimaks.
See kunstiteos on praegu hoiul Niguliste kiriku muuseumis.








Kas tunnete, kuidas kuum õhk väljas väreleb,
kui vaatate kiriku eeskojast välja?


Kiriku kõrval on näha Ebba-Margaretha Stenbocki hauakabelit.