29/02/2012

Vana-Vigala mõis ja von Uexküllid


Vana-Vigala mõis, park ja lähim ümbrus 
on täis ajalugu alates keskajast.
Vigala Uexküllidest saab kuulata raadiosaadet siit.


2011. aasta suve mõisakülastuspäevadel, 
mil tegin need pildid,
on koolimaja lapsed suvepuhkusel. 
Sügisest 2011 kevadeni 2012 tegutseb
mõisas põhikool 76. õpilasega.



Kunagi oli mõisas Vana-Vigala põllutöökool,
kus õpetas Vigala Sass.


Muinsuskaitse kirjutab mõisast nii:



Peahoone ehitati 1775, 
põletati maha 1905. aasta revolutsiooni käigus.
Meenutame filmi "Jõulud Vigalas"


Hoone taastati peale põlemist 1914. aastaks ning rekonstrueeriti
Euroopa abirahadega 2010. aastaks.


Vigala valla ajaloost võiks lugeda siit:



Mõisa fassaadil on aadliperekond von Uexküllide vapp,
millel lõvi ja hellebard.


Perekond von Uexküllidest on palju materjali internetis.
Kes oskab saksa keelt, võib uurida perekonna ajalugu siit:


Mõisahoone vestibüülis on kaks 
antiikset bareljeefi III sajandist e.m.a.


Need on Eesti vanimad kunstimälestised, 
mis toodi Vigalasse 1827. aastal, kui Vigala mõisnik
von Uexküll külastas Pompeji väljakaevamisi.







































Varem olen kirjutanud von Uexküllide kalmistust ja Vigala Sassi ohvrikivist:


Kalmistu ja mõisa vaheline ala kujundati pargiks 1832. aastal.


Alumine tiigiäärne pargiosa on üsna metsik 2011. aasta suvel.


Kummaliselt huvitav on olnud Vana-Vigala park viimased 
peaaegu kümme aastat ühel suvisel nädalavahetusel.
Pargis laululaval toimub üritus Hard Rock laager.


Siis karjub üle pargi rämedalt kõva muusika ja 
põõsastes sahistavad üksteise külge kleepunud
musta värvi riietes purjus noored. 


Kummaline on näha pargiteedel kõikuvaid lapseohtu tegelasi,
kes kui vampiirifilmist elustunud
taustaks Vigala pargi väärikad puud.


Ja lähedal kalmistul magavad von Uexküllid igavest und.
Kas Uexküllidel võiks hauarahu kogu aeg olla?
Aga võib-olla see on talupojarahva väike kättemaks?
Kisendada kord aastas kahel päeval nii, 
et Uexküllid arvavad olevat saabunud viimsepäeva.

 

Kiviplaatide alla on maetud Eestimaa maanõunik 
Berend Johann von Uexküll ja tema abikaasa Elisabeth von Sivers.


Ja et vältida sellest postitusest solvunud kirju mulle e-postile, 
siis teatan, et mul pole midagi hard rocki vastu 
ning karjuge rõõmsalt edasi!


Näljamüür, mille ehitasid Vigala talumehed 1867. aasta 
ikaldussuve järel selle eest, et nad said mõisast leivavilja.











18/02/2012

Lihula linnus


Lihula linnus on võimas koht, kus ajalugu on maa sees.




Ülevaade linnusest Wikipeedias:


Põhjalikult saab tutvuda paiga infoga ühel kodulehel:


Linnuse taga paistavad Lihula mõisahoone korstnad.
Mõisa peahoone asub teisel eellinnusel.


Mõisast olen lähemalt kirjutanud siin:


Jalgtee linnusesse algab mõisast vasakul,
veidi puude varjus oleva infotahvliga.


Mõisa poolt tulles vasakul on mälestuskivi lahingu auks,
mis toimus Lihula linnuses eestlaste ja 
rootslaste vahel ning mille eestlased võitsid.
Lahingust räägib ajaloodoktor Mati Mandel raadiosaates:


Ajaloolane Mati Mandel on öelnud, 
et linnusest lõuna poole jääv
Lihula alevik või linnake on kui Pompei,

 


 

mille varemed 13. sajandist on mulla all 
ja ootavad väljakaevamist.








Mati Mandel räägib Lihula linnuse ehitamisest:


Veel üks saade Lihula linnusest:



Kes saateid ei jaksa kuulata, sellele kirjutan lühidalt,
et 13. sajandi alguses sai Lihulast paarikümneks aastaks
Saare-Lääne piiskopkonna keskus.



13. sajandi teisel poolel rajati Lihulasse
tsistertslaste nunnaklooster, mille tegevus vaibus Liivi sõja ajal.


Veidi põnevaid pilte avalikult Facebooki kodulehelt:





1643. aastal andis Rootsi kuninganna Kristiina loa linnuse lammutamiseks.


Linnuse kive kasutati alevi ja mõisa kivihoonete ehitamiseks.



Ühe Lihula piiskopi vapp.











Linnuse plaan 19. sajandist.


Natuke pilte vanast Lihulast:





Lihula linnuse väravakoht,


kus paekivist lävepakus on kui savisse muljutud vankrirataste jäljed.


Muinaslinnuste tahvel, mälestusmärk sellele,
et kunagi on sel kohal olnud muistne eestlaste linnus.
Metallplaat on koopia eestiaegsest originaalist,
mis eelmise Eesti Vabariigi ajal paigaldati
kindralite Laidoneri ja Orasmaa algatusel.
Samasugune mälestusplaat on ka Varbola linnuses,
millest ma olen kirjutanud siin:
http://estonianmanorhouses.blogspot.com/2011/08/varbola-linnus-castrum-warbole.html






Linnuse endisel teel seistes on kummaline tunne








nagu kõnniksid Lihula orduvennad minust mööda ...


Betoonist tasapind valati nõukogude ajal.








Linnuse vallilt avanevad uhked vaated viljapõldudele


eemal sinavale metsaviirule




ja kusagil kaugel laiuvale merele


ning Lihula majadele.


Linnuse kõrval on vana Lihula mõisa tuuleveski seinad.


Arvatakse, et tuulik on ehitatud 18. sajandi lõpul.


Veski lõpetas töö 20. sajandi teisel kümnendil, 
sest mõisa lähedale ehitati mootorveski.