Liigvalla mõis

Liigvalla mõis endisel Järvamaal,

praegu Lääne-Virumaal Rakke vallas,

seisab nukralt ja laguneb.

Kunagi olid selle mõisaga

suured plaanid Rein Kilgil.

Ajalehest Äripäev, mis ilmus 15.03.2011,

sai Liigvallast ja Rein Kilgist 

lugeda järgmist: "Rein Kilk ostis 2002 Lääne-Virumaal

Rakke vallas suursuguse hilisbarokse Liigvalla mõisa,

mille katus võis kohe-kohe sisse variseda.

Renoveerimist alustas 2003-2004,

restaureerimistööd on praegu pooleli."

Mina käisin Liigvallat uurimas 

2014. aasta mais.

Hoone olukord on halb. Seda nendib ka

muinsuskaitse. Liigvallast saab lugeda 

muinsuskaitse kodulehel täpsemalt siit.

Gustav Wilhelm Friedrich von Rehbinder (1761-1832),

pilt ERMi kogudest http://www.muis.ee/museaalview/668222.

Parun lasi ehitada 1797 selle praegu 

laguneva kivist mõisahoone.

Vana peamaja olevat olnud puidust.

Pildil kujutatud von Rehbinder 

oli Liigvalla mõisa omanik, 

Eestimaa maanõunik.

Liigvalla härrastemaja foto 1979. aastast.

 http://www.muis.ee/museaalview/1430939 

Liigvalla peahoone aastal 1922. 

http://www.muis.ee/museaalview/654012

Taamal näha praeguseks hävinud

mõisa valitsejamaja, 

kus õppis lapsepõlves noor Faehlmann.

Veel üks internetilink, kust

saab asjalikku infot mõisa kohta on siin.

Kunagi oli praegu lagunemisjärgus Liigvalla
mõisahoone ümbruskonnas üks kauneimad.

Selle mõisa valitsejamajas asuvasse

kodukooli pandi 19. sajandi alguses õppima 

Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850),

kelle lapsepõlvesõber ja mõisavalitseja
poeg J.J.F. Nocks meenutab mälestustes, et

Liigvalla mõisa ümber oli suur park veesilmadega, 

palju lilli, kasvuhooneid, ilusaid ornamentidega

ehitisi. Mõisa juures seisvast Herkulese

kujust tegid lapsed mõtteis Simsoni,

Aadama ja Eeva pilgu all supeldi pargi tiikides.

Veel lisainfot lugege palun siit.

Nüüd on ilus park kadunud.

Rein Kilgi jüngritel on jäänud

katusepanek pooleli. 

Liigvalla mõisa ees väljal

seisab suur hulk sammaldunud katusekive.

Sammal kasvab aeglaselt,

tundub, et vähemalt 4-5 aastat on 

katusekivid seal rohtunud.

Üks abihoone, mis pole muinsuskaitse all,

seisab mõisast kiviviske kaugusel. 

Kõikjal andmebaasides räägitakse

valitsejamajast, 

vaadake alumist fotot 1979. aastast.

http://www.muis.ee/museaalview/1430938

Siis leidsin ühe foto aastast 2003, 

mida ma siia autoriõiguste 

tõttu kopeerida ei saa.

Sel fotol on valitsejamaja katus 

osaliselt sisse langenud 

ja seinad lagunenud.

Oi kui kurb pilt!

Liigun edasi teise mõisate poole.

Kaunist päeva!

Ungru mõisa varemed

Ungru mõisa või lossi varemed

 seisavad Haapsalu-Rohuküla 

maantee lähedal.

Selle hoone ehitamist alustas 1893. aastal 

Evald von Ungern-Sternberg. 

Härra oli Hiiumaa Suuremõisa valitseja

ja tema foto on siin 

tänu Hiiumaa Muuseumile.

 HKM Fp 762:1 F 2794, Hiiumaa Muuseum, 

http://www.muis.ee/museaalview/1751089 

Romantiline legend räägib, 

kuidas aadlihärra armastatu 

lubas temaga abielluda vaid siis, 

kui mees ehitab talle samasuguse lossi

 nagu on Saksamaal Merseburgis. 

Kahjuks neiu suri, abielu ei sõlmitud,

Ungru mõis jäi lõpuni ehitamata.

Need Ungru müürivaremed sarnanevadki

välisilmelt hilisrenessanslikus 

stiilis Merseburgi lossiga Halle lähedal. 

Uurige selle Saksamaa lossi pilte siit.

Hoone suur lagunemine
algas peale teist maailmasõda.
Eks oma osa mängisid ka
nõukogude armee sõjaväelased,
kes elasid lossist mõnesaja meetri kaugusel.

Keegi on kunagi olnud Moskva olümpiamängude austaja...

Koledad, armeest maha jäänud ehitised

ei kaunista mõisa ümbrust.

Need pildid olen teinud 2014. aasta maikuus.

Loodan, et kunagi aastate pärast on vaade teine.

Muinsuskaitse andmebaasis

saab lugeda Ungru mõisast siin.

Rahvasuu räägib, et 1960. aastatel olla 

Ungru lossi kive kasutatud 

lähedal asuva Kiltsi lennuvälja 

stardiraja täiteks.

Ungru mõis asutati 1523. aastal.

Siis see eraldati lähedal olevast Kiltsi mõisast.

1620. aastatest kuni 1919. aastani

oli mõisakompleks perekond 

von Ungern-Sternbergide valduses.

Võrdluseks üks erakogust pärit foto, 

millel näha, et kunagi 20. sajandi alguses

 on  Ungru mõisal või lossil olnud katus peal.

Ungru mõisa on külastanud Vene tsaar Peeter I 

22. juulil 1715. aastal. 

Keiser tuli Ungrusse kohtuma 

oma isikliku tuttava maanõuniku

parun Reinhold von UngernSternbergiga. 

Tsaar ei teadnud, et maanõunik on 1713 surnud.

Mõisas elas härra kaunis 20. aastane lesk

Auguste Sophie Freiin 

(sündinud von der Pahlen)

von Ungern-Sternberg

koos aasta vanuse pojaga.

Pärast jalutuskäiku mõisapargis pakuti keisrile einet. 

Laua juures ulatas talle üks teener karika, 

millele graveeritud Rootsi kuninga Karl XII nimi. 

Kiirelt püüdsid teised karikat tsaarilt tagasi võtta, 

kuid keiser tõrjus nad eemale 

ning tühjendas karika hüüdega: “Elagu sõber Karl!” 

Laua ääres istudes märkas tsaar ühe ukse kohal enda pilti, 

kuna teise ukse kohal seisis tühi raam. 

Ringi vaadates leidis ta ahju tagant Karl XII pildi, 

mis oli nähtavasti tsaari saabumisel  kiiresti sinna peidetud. 

“Ahjaa, vend Karl!” hüüdis ta. 

“Nüüd pead sina pugema ahju taha! 

Ehk on vaja ainult üht lahingut, 

et ma ise peaksin minema sinna!” 

Nende sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale tagasi. 

Peeter I olevat Ungru mõisa parki 

istutanud tamme, mida tuntakse Peetri tammena. 

Ungru mõis (Linden), 

vana härrastemaja enne teist maailmasõda. 

Ridala khk (ERM Fk 887:635); 

Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:004434_ERM_Fk_887_635.jpg

http://www.muis.ee/museaalview/668640

Täpsustusena olgu mainitud, 

et tsaar ei külastanud mitte praegu varemetes Ungru lossi, 

vaid negatiivil näha olevat Ungru mõisa vana peahoonet, 

mis oli alles veel 1940, kuid on tänaseks hävinud. 

Peeter I värvikast külaskäigust Haapsallu

on kirjutanud ajaloolane C.F.W. Russwurm

ja lisainfot selle reisi kohta saab siit.

Vahelduseks tsaarilegendidele vaatame pilte

Ungru lossist, mis ehitati hiljem.

Veel üks vana pilt,

mis tehtud enne teist maailmasõda.

Taamal loojub päike,

kulgevad autod Haapsalu-Rohuküla maanteel

ja elu läheb edasi.