Showing posts with label Lääne-Virumaa. Show all posts
Showing posts with label Lääne-Virumaa. Show all posts

25/12/2014

Aavere mõisa varemed


Aavere mõisa varemed
seisavad pargi keskel
Järva-Jaani 
ja Kiltsi vahel
Väike-Maarja vallas.
Kunagi kuulus see mõis 
Koeru kihelkonda Järvamaal.


Mõisa omanik on Eesti Vabariik.
Peahoone, kus alates 1926. aastast
oli invaliidide hooldekodu,
põles 1996. aastal ...


... ja 2014. aastal on majast alles vaid seinad.


Mina kõndisin mõisa ümber ringi
 2014. aasta kevadel.


Lisatud aerofotol mõisast ja 
seda ümbritsevast piirkonnast 
on härrastemaja varemed
piiritletud punase joonega.


Kaunite põlispuudega park,
mille pindala 5,2 hektarit, 
on võssa kasvanud.




Suureks kasvanud puud varjavad vaateid.


Neogooti elementidega härrastemaja
rajati 1877. aastal. Kahe hoonetiiva 
vaheline keskmine osa ehitati kõrgemaks
1960. aastatel.

ERM Fk 887:408, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/667580 

Kena, vana foto Aavere mõisast enne 1940. aastat.
Siis oli keskmine hoone osa ühekorruseline
ja seal asus puitveranda, mis hävinenud.


1977-1984 aastatel on koostatud 
põhjalik mõisa inventariseerimisaruanne,
millega saab muinsuskaitse kodulehel 
tutvuda siin.


Valdo Prausti mõisaportaalis mois.ee
on Aavere kohta järgmine info.




Vasakpoolne peauks.

Aavere mõis (Afer), uus härrastemaja 1936. Koeru khk

Suulise pärimuse järgi 
olnud vasakupoone hoone tiib
mõisahärra eluruumideks ja 
parempoolses olid proua toad.


Aastal 2014 polnud peahoonesse võimalik siseneda.


Maja ümber kõndides oli kogu aeg hirm,
et kohe kukun läbi pinnase keldrisse 
või rohus halvasti märgatavasse settekaevu.





Mõisahärra eluruumide
tagahoovi poolne uks.
Ilmselt siit sisenesid talupojad,
töölised, kel polnud lubatud 
käia peauksest.


Krohvi muster.


Vasakul kaugemal proua eluruumid.


Lähedalt vaated emanda majatiivale.


Pöörame ümber nurga.






Anno 1877.








Liigume tagasi Raigu-Vajangu tee poole
ja heidame tagasi pilgu mõisa suunas.



Vahtraallee kõrval on pikalt karjakastelli müürid.




Aknad on võluvad.




Kaugemal paistavad moonakatemaja varemed.




Karjakastelli ühe osa - lambatalli nurk.











Viimane pilk selja taha härrastemaja suunas.

...

Otsisin kaua fotot Aavere
mõisa peahoone rajanud
Rudolf von Harpe'st.

Leidsin vaid kena pildi tema
õest Charlotte Josephine von Harpe,
kes sündis Aseris 31.05.1845
ja suri Tallinnas 03.03.1927.




21/06/2014

Lehtse mõisast on alles ainult torn, mõned müürid


Lehtse mõisa uhke hoone on hävitatud.
Vaid torn ja mõned müürid 
seisavad kõrgete puude vahel.


Nimi Lehtse ehk Lechts tuleb 
mõisaomanikult Hans von Lechtes,
kes valitses seda ala 1467. aastal.
Väga huvitavalt ja põhjalikult on mõisa ajaloost
kirjutatud Tapa Muuseumi kodulehel.
Kindlasti peab nimetama, et Lehtse mõis on
kuulunud perekondadele: von Tiesenhausen, 
von Derfelden, von Unger-Sternberg, 
von Rosen ja von Hoyningen-Huene.


Viimase omaniku von Hoyningen-Huene vapp.


Lehtse härrastemaja 1933. aastal.


Lehtse mõisa ja torni kurb lugu on kirjas 
siin all avaneval lingil Virumaa Teataja artiklile


Üleval fotol on Lehtse paruness 
Agnes Charlotte von Hoyningen-Huene, 
sündinud von Ungern-Sternberg (1847-1872).
Noor naine, kes suri 25. aastaselt tüüfusesse,
 oli Lehtse viimase omaniku, liblikauurija
esimene abikaasa.


Mõned aastad peale abikaasa surma abiellus parun naisega,
kes kandis samuti perenime von Ungern-Sternberg,
kuid oli selle suguvõsa teisest harust.
Uue naise nimi oli 
Alexandra (Alla) Natalie von Ungern-Sternberg 
(1848 - 1927). 


Kusagil Lehtse mõisa pargis oli 
kunagi 1930. aastatel selline kelder,
mis küll meenutas kabelit või mausoleumi.
Mina kahjuks 2014. aastal seda hoonet üles ei leidnud.


Kurb, et mõisahoone on enne teist maailmasõda
lõhutud. 1934 loodi aktsiaselts, 
mille põhitegevus oli 
müüa mõisa ehituskive.
Ilmselt oli äritegevus edukas,
sest 1939. aastaks oli peahoone hävitatud.

Rahvas räägib, et  2000. aastal käisid 
Lehtses perekond von Hoyningen-Huene järeltulijad, 
kes tahtsid endale saada mõisatorni väikese maatükiga, 
et see restaureerida. Aga kohaliku omavalitsusega 
läbirääkimised ei õnnestunud ning 
ilmselt häving ootab Lehtse mõisa torni.


Aastal 2014 on midagi jäänud
Lehtse mõisatorni tippu.
Päkapikk? Tutimüts?
Vastust teab vaid tuul.