Sinna on paras sisse põigata,
kui tulete Pühalepa kiriku juurest
Siis ühel hetkel näitab paremale,
mere poole silt "Soera Talumuuseum".
Kui olete kohtumise kokku leppinud,
siis võtab teid vastu perenaine Õie Laksberg,
kes mahlakas hiiu kohalikus murrakus räägib,
kuidas talurahvas elas aastaid tagasi.
Vana rehielamu muldpõrandaga osa on ehitatud umbes 1800.
Uuem akendega majaosa rajati 1860.
Olen võlutud rehielamu katusest ....
ja pildistan seda iga nurga alt ....
... ning millegipärast meenuvad mulle jaapani ehitiste katused.
Rehe taga laiuvad põllud, heinamaad ....
... kusagil seal kaugel loksub meri.
Rehe ees seisavad pinkide read,
kus on hea simmanist jalgu puhata.
Aga läheme uurime ka teisi hooneid,
kõnnime mööda valvuritest.
Vaatame selja taha, näeme rehemaja,
otse ees paistab ...
... endine laut, praegu söögimaja.
Lähedal on suveköök ehk paargu.
Suveköögi kohta räägiti mulle 2012. suvel,
et see on ka sepikoda, ei saanudki hästi aru.
Minu viga, olin elevil ja pildistasin hooneid.
Kelder.
Vana salvkaev.
Puude vilus seisab ehtne suitsusaun,
mille korstna vargusest perenaine räägib naljalugu.
Kukeke sauna ees teiba otsas näitab tuulesuunda.
Vaata, mis paistab sauna katuseräästa alt?
Ja kes seisab sauna kõrval?
Kaheharuline puu.
Perenaistel on olnud pesupäev.
Sattusin vaimustusse lihtsatest asjadest -
tuulest, kuivavast pesust,
palavast suvepäevast, lõputust vaikusest ja rahust.
No comments:
Post a Comment