Läänemaal Kirbla lähedal on Vanamõisa.
Samanimelisi paikasid on Eestis mitmeid.
Selles kohas oli kunagi Lihula tsistertslaste
nunnakloostri mõis.
Vaade peahoone varemetele.
Mõisamaja ei ole säilinud, sest põletati
maha 1905. aasta ülestõusu ajal.
Siis oli mõisa omanik
Otto von Budberg-Bönningshausen,
kes tapeti. Mõisniku vapp-epitaaf on
Tallinna Toomkirikus ja sellest saab lugeda siit.
Peahoonest on alles keldrid ja majapidamiseruumid.
Jääkeldri võlvkaar kordub fassaadil karniisina.
Mõisa töölistemaja paremal,
peahoone vasakul puude varjus.
Muinsuskaitse kirjutab töölistemajast siin.
Üks uhke väravapost on alles vanadest aegadest.
Mõisa kunagise peahoone varemete
taga on liigirikas park.
Et paremat ettekujutust saada,
kui palju Vanamõisas on erinevaid hooneid ja
varemeid, siis tasub uurida allpool toodud
Maa-ameti plaani.
Siin on muinsuskaitse aruanne Vanamõisa
hoonete olukorrast 1970. aastast.
Liigun töölistemaja juurest Vanamõisa silla poole.
Kassil hakkas kiire ...
Peatun, mõtlen, et
vaatan veel hoolega töölistemaja.
Mingid ehitustööd justkui toimuvad.
Lõpuks liigun jõe poole. Vaatan üle õla korraks
töölistemaja suunas. Kaugenev tee kulgeb Rumbasse.
Uurin mõisa aita, mille otsas elumaja. Selles hoones
oli eelmise Eesti Vabariigi ajal meierei.
Viimases elasid arheoloog Mati Mandeli
andmetel ühe praegu Eestis
tuntud intelligentse härrasmehe
vanaisa ja vanaema, kes kahjuks
mõrvati 1941. aastal hävituspataljoni poolt.
Kuid mul pole volitusi nimesid nimetada.
Laastukatusega on paha lugu ...
Tee pöördub vasakule, fotol paremale,
puude varju jääb Vanamõisa paesild.
Sillast kirjutasin siin.
Äkki kohtun ühe vahva mehega,
kel jalgratas käekõrval
ning kes teab Vanamõisast nii mõndagi jutustada.
Mees nimega Kalev hakkab vabatahtlikult giidiks.
Tavaliselt ma inimeste pilte sellesse
mõisablogisse ei lisa,
kuid tänutäheks Kalevile teen seda.
Sest Kalev on suur Vanamõisa austaja ja
temaga koos jalutades nägin rohkem,
kui oskasin oodata.
Laut.
Kalev räägib, et siin on olnud sepikoda.
Valitsejamaja mantelkorsten,
mis pärineb 18. sajandi lõpust või 19. sajandi algusest.
Muinsuskaitse andmebaasist saab lugeda selle korstna kohta
Kalev rääkis pikalt Vanamõisas
punaarmeelaste poolt 22.07.41 mõrvatud Mihkel Lüllest.
Kalev väitis, et see mantelkorsten on ainuke,
mis jäi järele valitsejamajast, kus elas Mihkel Lüll.
See viimane asjaolu vajab kontrollimist.
Foto Mihkel Lüllist, tänud Eesti Filmiarhiivile
Kalev kõnnib Vanamõisa silla juurde jäetud
jalgratta poole tagasi ja
meie ühine jalutuskäik ajalukku on läbi.
Sõidan tagasi Kirbla poole,
tee mõlemal küljel laiuvad viljapõllud.
Taevas on sinine, käes on august ...
.JPG)
Posts
No comments:
Post a Comment