Showing posts with label Württembergi printsess Auguste Caroline Friderica Luisa. Show all posts
Showing posts with label Württembergi printsess Auguste Caroline Friderica Luisa. Show all posts

22/08/2012

Koluvere lossi restaureeritakse


Koluvere loss on lapsepõlvest saadik
tekitanud minus uudishimu,
sest Varblasse suvitama sõites paistis
see keskaegne kastell-linnus
üle põldude puude vahelt silma.
Ja kui siis nimetati, et Koluveres elavad hullud,
vaevas see asjaolu
- loss ja imelikud inimesed -
mu lapsemeelt.


2012. aastal on hooned erakätes ja neid 
renoveeritakse. Minul oli õnn kulgeda linnuse ümber,
sisse saada ei õnnestunud. Ehk mõni teine kord?


Millal täpselt linnust ehitama hakati, pole teada. 
Ilmselt 13. sajandi lõpul. Koluverest, saksa keeles Lode,
sai Saare-Lääne piiskoppide residentslinnus.


Hästi säilinud kivihooned ehitati uurijate
arves piiskop Winrich von Kniprode
valitsemisajal (1383 - 1419).


Linnuse kindlustamiseks paisutati Liivi jõgi üles
ja kaevati vallikraavid. 16. sajandil ehitati värava kaitseks
 edelanurka ümar suurtükitorn.


Hoone sai kannatada Liivi sõja käigus.
Mõisaportaali koostaja Valdo Praust
kirjutab Koluvere lossi kohta nii:
http://www.mois.ee/laane/koluvere.shtml


1646. aastal kinkis Rootsi kuninganna Kristina
linnuse Loewenite suguvõsale.
18.-19. sajandil ehitati linnus mitu korda ümber,
aga säilitas oma keskaegse kuju.


20. sajandil kasutati hoonet kolooniana, siis hooldekoduna.
Hullukesed hulguvad endiselt krundi ümbruses,
kuigi nad ei ela lossis, vaid lähedal olevates hoonetes.


Koluvere linnusega on seotud legend Württembergi printsessist,
kelle nimi oli Auguste Caroline Friderica Luisa
http://www.eestikirik.ee/node/4294


Pikka ja põhjalikku ülevaadet lossist saab lugeda siit


22/10/2011

Kullamaa püha Johannese kirik


Kullamaa kirik tundub minule erilise auraga kohana.


Kirikaia loodeküljel asub piirkonna muinasaegne keskus -
Rohumäe maalinn, millest saab lugeda siit:



Linnamägi moodustab osa kunagisest rannavallist, 
mis jätkus loode suunas liivikuna ning
mis kandis rahva suus nime Kullamaa kõrb.


13. sajandil hakkas piiskopi vasall Lode 
Rohumäele linnust ehitama.


Kui linnus purustati, siis ehitati uus vasallilinnus Koluverre.
Viide Koluverele on siin:
http://estonianmanorhouses.blogspot.com/2012/08/koluvere-lossi-restaureeritakse.html


Seintel, ustel ja akendel on palju jutustada.






Kullamaa pastori Heinrich Gösekeni sulest
ilmus 1660. aastal eesti keele grammatika.


Kullamaa kirikus on üheksa vana hauaplaati.
Üks, mida kahjuks mul pildistada ei õnnestunud, 
on väga salapärane. Selle all on puhkamas printsess Württembergist,
kes suri salapärastel asjaoludel Koluvere lossis
 ja kes ilma kirikliku talituseta maeti hoone põranda alla.







Võimas.


Muinsuskaitse kirjutab kiriku kohta nii:



Veel lugemist Kullamaa kohta:
http://avasta.laanemaa.ee/kullamaa.html


Kullamaa surnuaiast on ilmunud 
artikkel ajalehes "Lääne Elu"















Kiriku kõrval seisab ühel haual Eestis väga tuntud ratasrist.


Siia on maetud Sitakoti Mats.









Kullamaa kirikuaeda on maetud helilooja ja
professor Rudolf Tobias.




Väljaspool kirikaia müüri on kivide
vahele kinnitatud metallist aasad.
Ilmselt seoti nende külge hobusted, kui maarahvas kirikusse läks.


Kui Läänemaal Kullamaale satute,
siis minge kindlasti kirikaeda käima.