Pühalepa Laurentsiuse kirik Hiiumaal

Hiiumaa vanim hoone, Pühalepa 

kivikirik seisab puude vilus.

Kõrval surnuaial on mitmed uhked ristid

ja veidi vähem uhked ristid.

Kiriku ehitamist alustas Saksa ordu 1255. aastal.

Alguses oli sakraalhoone ilma tornita, selle 

püstitamine sai alguse 1770. aastal.

Rajamise kohta on legend - enne kiriku ehitamist otsiti õiget kohta,

härjad lasti liikvele, kus seisma jäävad, sinna rajatakse kirik.

Loomad jäid seisma ohverdusallika juurde, kus oli juua.

Sinna rajatigi kirik. Pikemalt saab legendi kohta lugeda siit:

http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koha/puhalepa_kirik.html

Muinsuskaitse kirjutab kiriku kohta nii:

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23619

Veel natuke infot kirikust:

http://www.hiiumaa.ee/tuletorn/?id=2

Ehedad vanad uksed.

Kaunis vitraažaken on altarimaali asemel.

Hiiessaare mõisnikud Gentschienid 

tellisid kirikule Eestis ainulaadse kivist kantsli 

ja lasid end matta kiriku kooriruumi.

Nende mehe ja naise figuuridega hauaplaat

on nüüd kooriruumi lõunapoolse akna kõrval seinal.

 

Sellist kivist kantslit kui Pühalepal

ei ole üheski teises Eestimaa kirikus.

 1636. aastal raius Pühalepa kantsli skulptuurid 

Ungru dolomiidist kiviraidur Joachim Winter. 

Kantslit kannab oma õlul evangelist Markus, 

mõnede andmete järgi piiblitegelane Mooses,

kel käes raamat ja jalgade juures lõvi. 

Kohalike mõisnike vapid.

Kiriku kooriruumi põhjaseinal konsekratsiooni  

ehk kiriku pühitsemise rist on originaal 

ja pärineb kunstiteadlase 

Villem Raami hinnangul ligikaudu 1300. aastast.

Uuemad Malta ristid on pikihoone seintel ning neid

seostatakse Ungern-Sternbergide perega,

kelle liikmed olevat kuulunud sellesse ordusse.

 Nõukogude ajal võeti kirik 1951. aastal koguduselt ära, 

pingid ja orel lõhuti välja.

Siis oli kirikus jõusööda laut,

mingil ajal hoiti ruumides soola.

Õnneks keegi hea inimene taipas ära korjata

kroonlühtrid, mõisniku vapid. 

Need olid peidus kuni paremate aegade saabumiseni.

Suur kroonlühter on fotode järgi taastatud.

1575. aastal Liivi sõja ajal tulid venelased Haapsalust  

Nad rüüstasid ja purustasid Pühalepa kiriku. 

Imelise juhuse tõttu säilis rusude vahel 1460. aastatel 

nikerdatud kuulus püha Anna kappaltar, 

mida peetakse Clawes Sittowi, kuulsa tallinlase Michael Sittowi isa, 

teadaolevate teoste seas parimaks.

http://www.ekm.ee/pood.php?item_id=178&d_fili=1&kat=2&id=

See kunstiteos on praegu hoiul Niguliste kiriku muuseumis.

Kas tunnete, kuidas kuum õhk väljas väreleb,

kui vaatate kiriku eeskojast välja?

Kiriku kõrval on näha Ebba-Margaretha Stenbocki hauakabelit.